Neli saadet hingeteadusest

Foto: Markus Tamm

#51 Kust tuleb kurjus?

Kristiina Kivil ja Ivar Tröner

„Minu arvates on Jungi kroonijuveel väike raamatuke „Vastus Iiobile“,“ ütles Tähenduse teejuhtide 38. numbrile antud intervjuus Hollandi filosoof Bernardo Kastrup („Jungi kroonijuveel“, 1.24). Kastrupi sõnul on „Vastus Iiobile“ pühakirja kujundeid kasutav kirjatöö, mille iva peitub Jungi arutluskäigus: Mida on inimesel Jumalale pakkuda? Määratu maailma ees on ta kaduvväike. Seetõttu langevad talle osaks mitmesugused kannatused, mis sunnivad teda enda ja maailma üle järele mõtlema. Kõikvõimsal Jumalal pole selleks põhjust. Jungi järgi muutub Jumal tänu inimesele seega enesest teadlikumaks, teeb läbi protsessi, mida Jung nimetab individuatsiooniks (iseendaks saamiseks), mis toimub tänu oma potentsiaali tundmaõppimisele.

Jungi kroonijuveel ilmus Edmund Burke’i Seltsi sarjas 2019. aasta alguses. Mõned kuud hiljem salvestatud vestlusringis rääkisime Iiobist ja Jumalast raamatu tõlkija Kristiina Kivili ja Ivar Tröneriga.

#64 Jungi kolm teed

Mihkel Kunnus ja Siim Lill

Luuletaja Siim Lill arutleb Sirbis („Öös on asju“, 30.8.19), kellele võiks Jungi kroonijuveel üldse huvi pakkuda. Esmalt jätab ta kõrvale need, kellele pühaduse mõiste korda ei lähe, seejärel jäävad välja dogmaatikud – neile mõjub Jungi jutt punase rätikuna. „Aga too tänapäevane spiritual, but not religious, ekslev ja haavatav praegusaja inimene võib Jungilt leida nii mõndagi. Olgugi, et too ületab akadeemia ja ratio piirid – need ongi ületamiseks,“ kirjutab Siim Lill.

Me alustasime akadeemia ja ratio piiridest ja järeldasime, et need märgib maha nüüdisaegse loodusteaduse meetod, mille eesmärk on subjektiivsuse ja psüühika kavakindel kõrvalejätmine. „Siin leiame end münchhausenliku paradoksi eest: kuidas jõuda psüühikani, kui meetodi sisuks on psüühika eiramine?“ sõnastas Mihkel Kunnus akadeemilise psühholoogia põhiprobleemi.

#94 Tuleviku psühholoogia

Marina Paula Eberth ja Alar Tamming

„Antropoloog Michael Harner, kes tegi Amazonase džungli väliuuringute käigus läbi šamaani initsiatsiooni, väidab, et lääne psühhiaatria on vähemalt kahel viisil tõsiselt kallutatud. Esiteks on see etnotsentriline, mis tähendab seda, et ta peab omaenda inimpsüühika ja reaalsuse käsitlust ainuõigeks ja kõigist teistest paremaks. Teiseks on see kognitsentriline (täpsem termin oleks vahest pragmatsentriline), mis tähendab seda, et see arvestab ainult tavapärases teadvuseseisundis saadud kogemuste ja vaatlusandmetega,“ kirjutab transpersonaalse psühholoogia rajaja Stanislav Grof 94. vestlusringis käsitletud raamatus „Tuleviku psühholoogia“.

#177 Uus hingeteadus

Raimo Kaarlaid ja Jüri Saar

Arhetüüpilise psühholoogia rajaja James Hillman, kelle 1975. aastal ilmunud raamatule „Re-Visioning Psychology“ oli pühendatud sarja 177. saade, on Stanislav Grofi kõrval teine Jungi-järgse süvapsühholoogia kõige mõjukam esindaja. Hillmani enda sõnul kujutab arhetüüpiline psühholoogia endast „kultuurilist liikumist, mille eesmärk on psühholoogia, psühhopatoloogia ja psühhoteraapia revideerimine lääne kujutlusvõime kultuurisfääri terminites.“