Kristiina Kivil: #51 Kust tuleb kurjus?

Foto: Markus Tamm

„Vastus Iiobile“ on lugu Iiobi aukartlikust ja Carl Gustav Jungi ehk mitte nii aukartlikust leppimatusest, „intellektuaalsest hämmingust“ – nagu ütleb Ivar Tröner Tähenduse teejuhtide 51. saates „Kust tuleb kurjus?“. Iiob ei mõista, miks ta peab kannatama. Ka Carl Jung ei saa mõistusega hoomata kannatuse, sealhulgas kurjuse probleemi.

Assotsiatsioonidele toetudes teeb ta siiski katse taibata, kuidas kujutavad inimesed ette Jumalat ja miks nad tunnevad Iiobi raamatut lugedes nii, nagu tunnevad. Jung püüab läheneda Pühale, nagu tema meelest tegi ka Iiob: ta tahab olla täiesti aus, ja ta ei räägi ainult enda eest. Jung on hääleks paljudele, kelles Vana Testamendi lood tekitavad tugevaid, sageli negatiivseid tundeid. „Mul on sinu pärast kitsas käes, mu vend,“ tsiteerib ta Saamueli raamatut, mõeldes ehk oma patsientidele.

Seejärel alustab ta väikese kaitsekõnega: „Minu pisike raamat nõuab oma mõnevõrra ebahariliku sisu tõttu lühikest eessõna. Ma palun sind, armas lugeja, et sa ei jätaks seda vahele. Hakkan järgnevalt kõnelema religioosse usu austustväärivatest objektidest. Kes ka ei püüaks neist asjust rääkida, riskib paratamatult võimalusega, et kaks just neis asjus lepitamatus konfliktis seisvat vastaspoolt rebivad ta tükkideks…“