/nginx/o/2025/06/20/16937149t1hda25.png)
- Korra aastas vaatame mitte mobiiltelefoni, vaid tulle – ja saame sealt positiivset energiat.
Pööripäev on inimeste väljamõeldud nähtus. Looduses nii ei ole. Kõik on sujuv ja arenguetappideks jaotunud. Olles ise aastaringselt suhteliselt palju aega oma maakodus Saaremaal, vaatlen mõnuga, kuidas talv läheb aeglaselt üle kevadeks, kevad suveks, siis lahtub aeglaselt kuldseks sügiseks, kuni on aeg puhkuseks ja jõu kogumiseks järgmiseks tsükliks: aastaring oma kaunis liikumises.
Ma ise olen ka aeglase järjekindla arengu ja kulgemise usku. Kunsti tegemist ja loodust võiks vabalt kõrvutada: mõlema puhul on oluline protsess. Hea saavutus ehk siis rahuldust pakkuv kunstiteos on kulgemiselaadse tööprotsessi tagajärg. Seda ei juhtu, kui rahmeldad ja rööprähkled.
Võtan eeskuju looduselt: kõigel on algus ja kõigel on lõpp, see mis toimub vahepeal, ongi oluline, see on elu. Valmis teos ei paku kunstnikule enam nii suurt huvi kui selle tegemine.
Siis pööripäevast veel, et mitte minna liiga hajusaks oma mõtetega. Eestlastele on neist üks kõige olulisem: see on jaanipäev muidugi. Siis pidutsevad kõik. Pühitsevad suve algust. Eestlased peavad saama jaanipäeva nii Filipiinidel kui Jaapanis, nii Austraalias kui Kanadas. See on põhjus lõket teha, et tunda korrakski sidet loodusega. Mõnele linnavurlele see jääbki hetkeks aastas, kuid toidab hinge pikaks ajaks.
Ma ise olen ka aeglase järjekindla arengu ja kulgemise usku. Kunsti tegemist ja loodust võiks vabalt kõrvutada: mõlema puhul on oluline protsess. Hea saavutus ehk siis rahuldust pakkuv kunstiteos on kulgemiselaadse tööprotsessi tagajärg. Seda ei juhtu, kui rahmeldad ja rööprähkled.
Võtan eeskuju looduselt: kõigel on algus ja kõigel on lõpp, see mis toimub vahepeal, ongi oluline, see on elu. Valmis teos ei paku kunstnikule enam nii suurt huvi kui selle tegemine.
Olen mõelnud, et lõkke tegemine on inimesele üks tema ürginstinkti väljendusvorme, see tekitab sisimas turvatunde, olles samas suurepärane vaatepilt. Vähemalt kord aastas vaatame klaasistunud pilgul nutitelefoni asemel tulle. Ja saame positiivset energiat.
Eks selle kord-aastas-tulle-vaatamise võimaluse pärast ongi nii suur huvi jaanipäeva ilma vastu. See on peaaegu nagu rahvuslik sport. Kõik ennustavad suvise pööripäeva ilma. Kas tuleb kuiv? Kas tuleb soe? Kas tuleb kuiv ja soe? Või hoopis vihmane ja soe? Või külm ja tuuline?
Eesti Ilmavana on tujukas, teda ei huvita, kas inimestel on pööripäev või mitte. Kuid alati on ta hoolitsenud, et kõige suuremal lõkkepühal natuke vihmasortsu peaks ikka saama. Looduses peab valitsema tasakaal!
Talvine pööripäev on jõulude paiku. Ka see on lootuste aeg, et nüüd hakkab kõik kevade poole liikuma, valgemaks ja ka helgemaks minema. Talvises looduses ei toimu siiski mingeid liikumisi, kõik magab veel rahulikult.
Pööripäevade juurde tagasi tulles, lugesin kuskilt, et just jõulude ja jaanipäeva paiku on palju paarisuhete klattimisi, nii lahkuminekuid kui kokkusaamisi. Inimesed võtavad pööripäeva tõsiselt kui verstaposti oma elus. See võimaldab teha pööranguid, milleks muidu julgus või tahe puudus.
Pööripäevad on ka kui dopingud inimeste meelele. Uute lubaduste ja lootuse andjad: nüüd on uued tuuled, nüüd hakkab suvi või läheb talveilm valgemaks.
Sellest hoolimata on inimestel võimalus pidu pidada, rutiinist välja tulla. Teha asju, mille tegemiseks oleksime muidu liiga passiivsed või laisad või lihtsalt ära unustanud: minna külla kellelegi, keda pole kaua nähtud; teha annetusi, mida muidu ei teeks; öelda välja asju, mis on kaua vaka all olnud. Ka talvise pööripäeva ilm on eestlastel südamel: kas tulevad valged või mustad Jõulud. Arusaadav, valged on eelistatumad. Kuid kliimasoojenemise olukorras järjest harvemad.
Tulevikus võib juhtuda, et jõulude ajal tärkavad esimesed lumikellukesed. 2025. aastal olid kellukesed väljas veebruari alguses, tavaliselt loetakse seda kuud külmakuuks.
Pööripäevade juurde tagasi tulles, lugesin kuskilt, et just jõulude ja jaanipäeva paiku on palju paarisuhete klattimisi, nii lahkuminekuid kui kokkusaamisi. Inimesed võtavad pööripäeva tõsiselt kui verstaposti oma elus. See võimaldab teha pööranguid, milleks muidu julgus või tahe puudus.
Pööripäevad on ka kui dopingud inimeste meelele. Uute lubaduste ja lootuse andjad: nüüd on uued tuuled, nüüd hakkab suvi või läheb talveilm valgemaks.
Mõnes mõttes pööripäev lihtsustab inimesel isiklike verstapostide seadmist.
Piltlikult öeldes paneb elamise raudteel pöörangud uuele rajale.
Looduses on üleminekud sujuvad, protsessis. Ilmapendeldusi tuleb ette, kuid suures pildis on kõik siiski kulgemise vaimus.
Nii et lõpetan oma jutu teksti alguses oleva lausega: pööripäev on inimeste väljamõeldud nähtus.
/nginx/o/2025/06/20/16937150t1h327f.png)