Hardo Pajula: Lenini lemmik

Foto: Mihkel Lappmaa, fotograaf Aapo Pukk

Eesti Entsüklopeedia nimetab Esimese maailmasõja alguses surnud Ameerika inseneri Frederick Winslow Taylorit „töö teadusliku juhtimise ja korraldamise algatajaks ning teilorismi rajajaks“. Teilorismi eesmärk on tööviljakuse suurendamine „tööpäeva maksimaalse tihendamise“ abil.

Lihttöölisest metallurgiatehase peainseneriks tõusnud Taylori teadusliku juhtimisteooria nurgakivi oli kronometraaž – tööoperatsiooni korduvate elementide uurimine ja stopperiga mõõtmine. Taylori suur fänn oli Vladimir Lenin, kelle eestvõtmisel püüti teilorismi juurutada ka Nõukogude tööstusesse. Eesti Kommunisti 1959. aasta aprillinumbris kirjutab tehase Punane Ret „konkreetse ökonoomika ringi juhataja“ V. Ett: „Küsimused, mis on seotud tööliste töö parema organiseerimisega, võitlusega lohakuse ja minnalaskmise meeleolude jne vastu kerkisid teravalt üles õppusel „Töö normeerimine, tehniliselt põhjendatud normide arvestamine, tööpäeva kronometraaž ja fotografeerimine“.“

USA ajaloolase Lewis Mumfordi sõnul pole moodsa tööstusajastu kõige iseloomulikum masin mitte aurumootor, vaid kell, mis paneb paika standardi, mille poole kõik teised masinad püüdlevad. Tööstusajastu hakul tähendas kell muidugi mehaanilist kella, kus üks hammasratas lükkab liikuma teise. Teadus- ja tööstusrevolutsiooni vaimulaadi vormis mõõduandvalt inglise matemaatiku ja astronoomi Richard Wallingfordi 1360. aastal valminud astronoomiline kell, mis aimas ajamõõtmise kõrval järele taevakehade liikumisi – see oli universumi esimene mehaaniline mudel. Sealt alates puges masinametafoor meile naha vahele, ja kuigi arvutites mõjutavad elementaarosakesed üksteist märksa mõistatuslikumal viisil, hoiab masinlik maailmataju meid endiselt oma haardes. Aurumasina asemele on tulnud algoritm, ent Silicon Valley prohveti Yuval Noah Harari sõnul on inimesest saanud „häkitav masin“.

Wallingfordist kolm sajandit hiljem sündinud René Descartes’i filosoofias muutusid universumi kõrval masinateks taimed, loomad... ja nüüd siis lõpuks ka inimene ise. Descartes’i mehhanitsistlik filosoofia andis Euroopale mateeria taltsutamisel tohutu edumaa. Esimese maailmasõja künnisel koosnes maailm laias laastus Euroopast ja selle kolooniatest. Kuigi viimase sajandi jooksul on maailma poliitilisel kaardil toimunud ulatuslikud muutused, on filosoofilises plaanis pilt suuresti sama. Nagu näitas kujukalt meie hiljutine koroonakogemus, juhinduvad häkitava masina metafoorist täna kõikide maade kesktelevisioonid.

„Maailma valitseb masin,“ ütleb selle kohta inglise kirjanik Paul Kingsnorth. „Tänaseks on see võtmas just sellise üleilmse Totaalse Süsteemi vormi, mida kuulutas sada aastat tagasi Huxley oma romaanis „Hea uus ilm“,“ ütles Kingsnorth aasta tagasi Tallinnas peetud Aldous Huxley rahvusvahelisel konverentsil. Täna seisab seesama süsteem Kingsnorthi sõnul vastamisi permanentse kriisiga, mis võtab vaheldumisi üleilmse epideemia, hiigelpõlengute, orkaanide ja majanduskriiside vormi. „Millise kriisiga meil aga ka parajasti tegemist ei oleks, vastus on alati ühesugune – Totaalne süsteem peab edasi kasvama ja süvenema,“ ütles Kingsnorth oma kõnes.

Wallingfordist kolm sajandit hiljem sündinud René Descartes’i filosoofias muutusid universumi kõrval masinateks taimed, loomad... ja nüüd siis lõpuks ka inimene ise. Descartes’i mehhanitsistlik filosoofia andis Euroopale mateeria taltsutamisel tohutu edumaa. Esimese maailmasõja künnisel koosnes maailm laias laastus Euroopast ja selle kolooniatest. Kuigi viimase sajandi jooksul on maailma poliitilisel kaardil toimunud ulatuslikud muutused, on filosoofilises plaanis pilt suuresti sama. Nagu näitas kujukalt meie hiljutine koroonakogemus, juhinduvad häkitava masina metafoorist täna kõikide maade kesktelevisioonid.

„Mis siis, kui Nõukogude süsteemi kokkuvarisemine oli üldisema varisemise eelhoiatus?" küsisin ma Tähenduse teejuhtide 5. numbri juhtkirjas („Viirus opsüsteemis“, 1.21). Vahepealsed aastad on mu aimdusi kinnitanud. Me oleme tunnistajaks Taylori ja Lenini operatsioonisüsteemile rajatud üleilmse Paabeli torni hangumisele. Selle mõju meie elule saab olema kõigi eelduste kohaselt palju rängem kui sotsialistliku maailmasüsteemi kollapsil. Kingsnorth soovitab meil otsida varuväljapääsu. Kust seda leida?

Kui eelnev arutluskäik paika peab, siis uutest lugudest. Oleme tänulikud, et meil on olnud võimalus neid jutustada juba rohkem kui poolesajas lehenumbris.