/nginx/o/2021/12/14/14260095t1h3128.jpg)
/nginx/o/2025/05/23/16864847t1h2db1.png)
#50 Põhjenduste ahela ots
Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid
„Põhjenduste ahela ots“ on meie populaarsuselt kolmas vestlusring, mida on kuue aasta jooksul vaadatud 25000 korda. Eespool on vaid „Vandenõuteooria 101“ (TT#104) ja „Paabeli torn“ (TT#132), mida on klikatud vastavalt 41000 ja 35000 tuhat korda.
„Te võite olla päris kindlad, et kui Kanada senatikomisjoni istungit vaatab 350000 inimest, on apokalüpsis lähedal,“ ütles 2017. aastal Jordan Peterson, kellest sai üleilmne meediastaar, kui ta hakkas avalikult vastu oma riigi seaduseelnõule C-16, mis muutis kohustuslikuks terve trobikonna isikulisi asesõnu they’st kuni ze ja zir’ini. Petersoni söakas protest juhtis tähelepanu liberaalse hoolekanderiigi tumedale totalitaarsele allhoovusele ja kõlas massidega kaasa. Nagu vaatajanumbrid näitavad, erutab sõnavabadus – sellest me 50. vestlusringis rääkisime – rahvast ka Eestis. „Põhjenduste ahela ots“ sai salve 2019. aasta kevadel, enam-vähem aasta enne seda, kui globaalne järelenuuskimis- ja tsensuurikampaania täistuurid üles võttis.
#114 Protestantlik eetika ja tehnokraatlik vaim
David Ilmar Beecher ja Mihkel Kunnus
2020. aasta 16. märtsil, kui Kuku Raadio Tartu stuudio oli katkukartuses kinni pandud, kogunesime kolmekesi (mina, David Ilmar ja Mihkel) viimase koju, et salvestada esimene koroonaaegne vestlusring – Herman Melville’i suurromaanile „Moby Dick“ pühendatud „Vaala valevus“ (TT#81). Jutt klappis kenasti ning sama aasta sügisel pidas David Ilmar külalisloengu mu kursusel „Ameerika majandusmudel“, mille fookuses oli seesama romaan.
2021. aasta märtsis salvestatud jutuajamine tõukus David Ilmari loengu põhiteesist: USA on ühtaegu nii protestantlik kui ka mittereligioosne maa. Reformatsioonist alanud vestlus jõudis peagi Max Weberi „Protestantliku eetika ja kapitalismi vaimuni“ ning sealt omakorda utilitarismi ja ratsionalismi kaudu meie praeguse elukorralduse nurgakivi – tehnokraatiani.
#129 Karnevali surm
Kaarel Ots ja Toomas Trapido
„Mida triviaalsemaks, labasemaks ja banaalsemaks jäävad karnevalid, seda selgemalt on tunda ebamäärase kõhedakstegeva õuduse lähenemist,“ tsiteerib prantsuse filosoofi René Girardi tema USA ametivend Charles Eisenstein. Me tõlkisime kohe 2020. aasta kevadel ära tema laineid löönud artikli „Kroonimine“, mis eristus lohutust pakkuvalt kroonumeedia ühehäälsest litaaniast. 2021. aasta jõulude paiku ilmus Swedbanki sarjas Eisensteini raamat „Kliima: uus lugu“. Umbes samal ajal panime maakeelde ümber ka tema kolmeosalise suurepärase artikliseeria „Karnevali surm“, „Fašism ja antikarneval“ ning „Pööblimoraal ja mittevaksitud“.
#153 Kolmas maailmapettumus
Robert Jürjendal ja (:)kivisildnik
2021. aasta oktoobris rääkisime Kaarli ja Toomaga Eisensteini triloogia esimesest osast. Esialgselt 2022. aasta algusesse kokku lepitud vestlusringi keskmes pidi olema kolmas. Kui me ühe osaleja haigestumise tõttu edasi lükatud saate aprilli lõpus viimaks salvestatud saime, oli olukord õues põhjapanevalt muutunud. Aasta algusega võrreldes olid esiplaanile kerkinud sootuks uued küsimused: kuhu kadus koroona? mis see üldse oli? ja mis vormis see uuesti välja ilmub?