Saada vihje

Hardo Pajula: aita mind mu uskmatuses!

Artikli foto
Foto: Markus Tamm, fotograaf Enlil Sonn

Aga Jeesus ütles talle: „Sa ütled: Kui sa võid! Kõik on võimalik sellele, kes usub.“ Otsekohe hüüdis lapse isa: „Ma usun, aita mind mu uskmatuses!“

Markuse 9:23–24

Sel suvel tähistab Edmund Burke’i Selts oma üheksandat sünnipäeva. Olen seltsi ja enda arenguloo võtnud jutuks paaril varasemal korralgi, tänane teema annab põhjust selle juurde jälle tagasi tulla.

Oma eelmise elu ametikeelt kasutades võin öelda, et liikuma lükkavaid küsimusi oli 2016. aasta suvel kaks: üks makro-, teine mikroökonoomiline. Makroökonoomilises plaanis huvitasid mind meid tänaseks globaalse enesetapu veerele toonud ühiskondliku hüsteeria juured, mikroökonoomilisel skaalal otsisin väljapääsu mind eraviisilise suitsiidi suunas tõukavast depressioonist. Kaks probleemi on omavahel tihedalt seotud. Depressioon ja teised vaimse tervise hädad levivad üleilmse epideemiana. Siin kõneleb iseenda eest veebiajakirja Mad in America väljaandja Robert Whitakeri äärmiselt ajakohase raamatu „Anatomy of an Epidemic: Magic Bullets, Psychiatric Drugs, and the Astonishing Rise of Mental Illness in America [minu kursiiv, H. P.]“ alapealkiri. Kuigi Whitaker keskendub oma teoses Ameerika Ühendriikidele, on nähtus laiem ja imeb endasse järjest suurema osa nutiseadmete külge aheldatud inimkonnast. Internet on inimsoo närvisüsteemi üheks liitnud, pea kõik protsessid kulgevad kiiremini ja intensiivsemalt kui varem ning see, mis veel viis aastat tagasi oleks olnud mõeldamatu, on ühtäkki uus normaalsus.

Kommentaarid
Tagasi üles