/nginx/o/2021/12/14/14260095t1h3128.jpg)
/nginx/o/2025/04/17/16783684t1hd59f.png)
#49 Vägivalla monopol
Ülle Madise ja Jüri Saar
Riik on mingil territooriumil vägivalla monopoliseerinud institutsioon. Infotehnoloogiline revolutsioon on vägivallaaparaadi võimekust lähiminevikuga võrreldes kordades suurendanud. See on muutnud olukorra närvilisemaks, sest iga poliithõim üritab kaikamehe enda poole võita, et sellega plats puhtaks teha. Süütuse presumptsioonile pühendatud vestlusringis meenutas kriminoloog Jüri Saar sotsialistlikku õigussüsteemi: „Nõukogude kriminaalõigusest süütuse presumptsiooni mõiste puudus, õigus oli võitlusvahed ekspluataatorite klassi hävitamiseks.“
2019. aasta kevadel torkas mulle kõrva seisukoht, et kodanikuvabadused – sealhulgas süütuse presumptsioon – on muutmas status quo’ks, mille kasulikkust ei püüta ratsionaalselt kaitsta. See oli ka põhjus, miks see teema sai üles tõstetud. Süütuse presumptsiooni kasulikkusest saab kohe aru igaüks, kes on monopolisti pihku jäänud, võttis asja kenasti kokku õiguskantsler Ülle Madise, kes kirjutab sellest saatest siinsamas pisut pikemalt.
#72 Šalamovi jääpõrgu
Jelena Skulskaja ja Ivar Tröner
Varlam Šalamov on Gustaw Herling-Grudziński sõnul kirjanik, kelle ees peavad oma pea langetama kõik Gulagi-literaadid, kaasa arvatud Solženitsõn. Koroona künnisel ilmusid Edmund Burke’i Seltsi raamatusarjas üksteise järel kolm põrguraamatut: sellesama Herling-Grudziński „Teine maailm”, Christopher Browningi „Tavalised mehed“ ja Varlam Šalamovi „Kolõma jutud“.
„„Kolõma jutud“ on kirjutatud vabas, Tšehhovi stiilis, ainsagi Solženitsõni teoste didaktilise toonita,“ kirjutab Briti poliitikafilosoof John Gray. „Siiski peitub aeg-ajalt napisõnaliste kõrvaljuhtumite ja ridade vahel sõnum: „Kes arvab, et ta suudaks teisiti käituda, pole kunagi elu tõelist põhja puutunud; ta pole kunagi pidanud „kangelasteta maailmas“ oma viimast hingetõmmet tegema.““
#79 Pidepunkti paratamatus
Aivo Andresson ja Leo Kunnas
Kui me selle saate salvestasime, jäi eriolukorra alguseni nädal. Mind huvitas küsimus, kuidas säilitada üleüldises paanikas teo- ja mõtlemisvõime. Seetõttu kutsusin stuudiosse kaks meest, kes on kõnealuse probleemiga puutunud kokku lahinguolukorras.
„Sõda ja lahingutegevus ei ole ratsionaalsed, neil puudub igasugune loogika,“ kõneles Aivo Andresson. „Ma lisaks võib-olla veel seda, et kui Leo sõnul aitab usk Jumalasse, siis ma ütlen, et aitab ka see, kui inimene leiab endale mingigi pidepunkti, olgu see Jumal, kodus olevad lapsed, kasvõi missioon ise. See aitab tal iseendaks jääda ja natuke kainemat pead säilitada.“
#101 Surma kemiseerimine ja mehhaniseerimine
Karl Käsnapuu ja Kristjan Port
101. jutuajamise algtõukeks oli Kristjan Pordilt kuuldud tähelepanek, et surm saabub tänases läänemaailmas valdavalt siis, kui hingamisaparaat välja lülitatakse. See haakus omakorda aastaid tagasi loetud Ivan Illichi mõttega: „Surm on punkt, kus määratute kulutuste hinnaga koolitatud tarbija tuleb lõpuks kahjumiga maha kanda. Surmast on saanud tarbijate vastupanuliikumise ülim vorm.“ Kristjan Pordi vestluskaaslaseks oli selles saates surmauurija Karl Käsnapuu.