Neli saadet olemisest ja reaalsusest

Foto: Andre Taal

#48 Laul kadunud kodust

Ahto Lobjakas ja Eduard Parhomenko

Martin Heideggeri on filosoof, kes on hoolimata oma üldtuntud hämarusest säilitanud teatud temperamenditüübile jätkuva ligitõmbavuse. Tähenduse teejuhtide 48. saates olid kaks sellise meele- ja tundelaadi esindajat. Ahto Lobjakas ja Eduard Parhomenko on Heideggeri elu- ja mõtteloo vastu tundnud pikaajalist põhjalikku huvi.

Me alustasime oma keskustelu küsimusega suurtähega kirjutatud Olemise järele, sest Heideggeri sõnul oli just see Sokratese-eelse filosoofia põhiprobleem, mille lääne mõtlejad on järgnevatel sajanditel kahetsusväärselt silmist lasknud. Sealt liikus jutt pikapeale jumala juurde. See pole üllatav, sest nagu kirjutab Briti filosoof Roger Scruton, sarnanevad Heideggeri filosoofilised probleemid väga nende teemade ja küsimustega, millele pakub vastuse religioon: kogukonnast ilmajäänud inimese üksindustunne ning vajadus sellega kuidagi hakkama saada, sattumusliku olemisviisiga kaasnev äng jne.

#78 Pärastlõuna Elias Treemaniga

Tiit Kusnets ja Rünno Vissak

„Kui ma mõni aeg tagasi koolivaheaja alguses reisilennuki vahekäigus edasi-tagasi saalisin, nägin oma hämmastuseks, et kolm noort inimest lugesid kolmes erinevas keeles (inglise, itaalia, portugali) romaani „1984“. Seitsmekümneaastase raamatu kohta pole see üldse halb tulemus,“ kirjutas 2019. aasta jaanuaris Briti kirjanik John Lanchester.

Elias Treeman on kollektiivne pseudonüüm, mida kasutasid Tõnis Arro, Tiit Kusnets ja Rünno Vissak „1984“ nõukogude aja lõpus ilmunud esimese eestikeelse tõlke kaanel. Mina kohtusin kahe kolmandikuga Elias Treemanist 2020. aasta kevadel mõned päevad enne seda, kui Donald Trump 12. märtsil Euroopa Liidu kodanikele USA piiri sulges. Algas imestamisjärgne ajastu. Kolm lennukis Orwelli lugenud noort inimest olid aasta varem valinud väga asjakohase raamatu.

#84 Paradigma nihe

Aapo Pukk ja Meego Remmel

„Käesolevas loengus jõuame pöördumise teemaga lõpule,“ kirjutab William James „Usulise kogemuse mitmekesisuse“ kümnendas peatükis. „Esmalt käsitleme vaid hetke kestvaid pöördumise juhtumeid (neist kõige väljapaistvam on apostel Pauluse oma), kus tihtipeale keset kohutavat emotsionaalset pinget tekib silmapilgu jooksul vana ja uue elu vahel täielik lõhe.“

2020. aasta juulis salvestatud saates vestlesime kunstnik Aapo Puki ja teoloog Meego Remmeliga Caravaggio maalist „Pöördumine teel Damaskusesse“, mis kujutab kõige väljapaistvamat hetkelise pöördumise juhtumit.

#105 Reaalsusetagune reaalsus

Jaak Kikas ja Tanel Tammet

„See, mida me näeme ja tunnetame, ei ole reaalsus, vaid ajus kokku pandud simulatsioon,“ kirjutas Tähenduse teejuhtide 10. numbris arvutiteadlane Tanel Tammet („Tükid ja teadvus“; 6.21), kelle sõnul osaleme kogu aeg suures arvutimängus, mille pildi aju meile pidevalt ette joonistab. 2020. aasta viimases vestlusringis rääkisimegi Jaak Kikase ja Tanel Tammetiga reaalsuse sügavamatest ja vähem sügavatest kihistustest.