/nginx/o/2021/12/14/14260095t1h3128.jpg)
„James Hillman on mulle meie kiiresti muutuva moodsa maailma psühholoogiline nurgakivi.“
Malidoma Somé
„Pärast Jungi on süvapsühholoogias esile kerkinud kaks eriti huvitavat ja mõjurikast allharu,“ ütles 2021. aasta detsembris EBS-is James Hillmanile pühendatud kursusel „Hinge kood“ külalisloengu pidanud „Õhtumaa vaimu passiooni“ autor Richard Tarnas. Üks neist on arhetüüpiline ja teine transpersonaalne psühholoogia, esimese eestkõneleja on seesama James Hillman, teise oma Stanislav Grof („Mõra raudpuuris“; TT#34, 9.23).
Tänaseks on James Hillmanist saanud üks kõige enam Tähenduse teejuhtide veergudel tsiteeritud mõtlejatest. Sellel on kaalukad põhjused. Hillman on mu vaimsete otsingute teekonna kriitiline käänupunkt. 2021. aasta suvel alanud uus etapp tähistas edasiliikumist filosoofiast süvapsühholoogiasse – alateadvust ja inimkogemuse seesmisi aspekte toonitavasse hingeteadusesse. Sealt alates võttis meie kahest kursusesarjast, Tähenduse teejuhtide vestlusaadetest ja samanimelisest seitungist koosnev ettevõtmine rakenduslikuma ja praktilisema suuna.
Seetõttu on minu arvates tervitatavalt tähendusrikas, et Tähenduse teejuhtide juubelinumbri intervjuu on James Hillmani biograafi Dick Russelliga. „1990. aastate teises pooles lugesin ma Hillmani „Hinge koodi“ ja sattusin sellest vaimustusse. See avaldas mulle umbes samasugust mõju, nagu pea veerandsada aastat tagasi loetud Jungi „Mälestused, unenäod, mõtted“,“ meenutab Dick Russell meie tänases jutuajamises. „Mind võlus tema tõruteooria – hüpotees, et igaüks meist kehastab iseenda ideed või vormi, mis ei salli liigset kõrvalekaldumist ning paneb seega paika meie elu põhilised rööpad,“ jätkab ta samas. Esialgu tunduski meie intervjuu pealkirjaks seega kõige paremini sobivat „Hinge kood“. Kirjutamise käigus plaan muutus.
1996. aastal diagnoositi Russelli 17-aastasel pojal Franklinil skisofreenia. Määratud ravimite – Clozaril ja Zyprexa – tagajärjel võtab Franklin kuue kuuga juurde üle neljakümne kilo ja haigestub diabeeti. Kui selgub, et Zyprexa tootja Eli Lilly oli ravimi võimalikud kõrvalmõjud teadlikult maha vaikinud, esitab Russell kompanii vastu kollektiivse hagi ja talle määratakse hüvitis. „Kuid ma kartsin, et tekitatud kahju on juba pöördumatu,“ meenutab ta. Järgneva kahe aastakümne jooksul otsib Russell meeleheitlikult võimalusi oma skisofreenia all kannatavat poega aidata. Russelli kannatusrohketest otsingutest kasvab välja tema 2014. aastal ilmunud raamat „My Mysterious Son: A Life-Changing Passage Between Schizophrenia and Shamanism“.