Neli saadet õhtumaa allakäigust

Foto: Mihkel Lappmaa

#47 Akvedukti kalle

Jaan Tammsalu ja Tõnu Õnnepalu

„Rooma kultuur on seega olemuslik üleminek, ülepääs või ehk koguni akvedukt – veel üks Rooma kohaloleku käegakatsutav märk maastikul. Akveduktil on kujundina maantee ees muide see eelis, et ta kätkeb endas tasemevahe vajalikkust. Sellal kui maantee on seda parem, mida ühetasasem, pole akvedukt ilma languseta mõeldav. Täpselt samamoodi on rooma kultuuril oma läte ja oma suue, oma ülem- ja alamjooks,“ kirjutab prantsuse ajaloolane Rémy Brague raamatus „Euroopa, rooma tee“, mis ilmus 2018. aasta kevadel EBS-i raamatusarjas.

Aasta hiljem kutsusin ma stuudiosse Brague’i ideede üle arutlema Jaan Tammsalu ja Tõnu Õnnepalu. Keskustelu käigus jõudsime akvedukti kujundini. „Akvedukti juures on oluline kalle, ta tuleb ülevalt allapoole. Pärand jääb meist ülespoole ja meie kanname seda edasi allapoole – me peame olema piisavalt kaldu, et see liiguks,“ ütles raamatu tõlkinud Tõnu Õnnepalu. Jõudsime üheskoos järeldusele, et Brague hoiatab meid modernsuse sileda maantee eest.

#68 Meie faustiline allakäik

Mihkel Kunnus ja Ivar Tröner

„Õhtumaa allakäigu“ autori Oswald Spengleri sõnul hingestab iga kultuuri poeetiliselt vahendatud algilmutus – die Ursymbole –, mille vägi aja jooksul paratamatult maha käib. Kultuuri lõppu tähistab Spengleri järgi kantseleiliku proosa laviin. „Kui tema ajajärgu inimene meid praegu vaataks, näeks ta väikeste kabinetitekstide vorpijate armaadat, kes on loonud suure teadusliku diskursuse, mille tõeväärtus peitub nendessamades artiklikestes,“ kirjeldas praegust langusaega meeldejäävalt Ivar Tröner.

Meie allakäik on Spengleri sõnul aga just faustiline, sest „Faust tahab kõike teada, kõike avardada, minna üle piiride, ta januneb lõpmatuse järele,“ selgitas Spengleri arusaama lääne kultuuri Ursymbole’ist Mihkel Kunnus.

#88 Meie ioniseeritud kevad

Jaan Kalda ja Robert Kitt

„Olen ise Tšernobõli sündmuste tunnistaja. See oli 20. sajandi kõige tähtsam sündmus. Mis sellest, et see aastasada jääb meile meelde ka oma kohutavate sõdade ja revolutsioonidega. Katastroofist on möödunud juba kakskümmend aastat, kuid ma küsin endalt siiani: mida see sündmus tähendab? Kas Tšernobõl on meie minevik või meie tulevik?“ küsib valgevene nobelist Svetlana Aleksijevitš raamatus „Tšernobõli palve. Tuleviku kroonika“.

Me rääkisime Aleksijevitši tuleviku kroonikast füüsikadoktorite Jaan Kalda ja Robert Kitiga 2020. aasta juulis, kui ühiskonna oli tuumaavarii asemel ioniseerinud vehkat teinud viirus.

#93 Kevadine kroonimine

Henri Laupmaa ja Toomas Trapido

2020. aasta 11. aprillil avaldas Rebel Wisdom David Fulleri intervjuu USA filosoofi Charles Eisensteiniga. Nende usutlus kandis pealkirja „Kontrolliepideemia“ ning selles oli juttu Eisensteini äsjailmunud silmiavavast esseest „Kroonimine“.

„Kui kontrollimaania meid alt veab, nõuavad nii rahvas kui ka poliitikud mitte vähem, vaid rohkem kontrolli,“ võttis Eisenstein koroonakaose algusnädalatel haiguse olemuse napilt kokku.