„Jungi arvates on meis kõigis peidus meie tuleviku mina, mis otsib võimalust ellu ärgata ning mis tõmbab enda poole inimesi, sündmusi ja raamatuid, mis teda selles aitavad.“
Richard Tarnas („Kõik hingab koos“; TT#9, 5.21)
„Maalimine aitas tal [Aldous Huxleyl, H.] kriisist tasapisi välja tulla. See võimaldas tal ennast väljendada mitteverbaalselt. See on ilmselt ka põhjus, miks nii paljud suured kirjanikud ja poeedid – Hesse, D. H. Lawrence, Goethe ja muidugi Blake – on tegelenud maalikunstiga. Verbaalse ja mitteverbaalse maailma vahel asuv eikellegimaa võib Huxley sõnul avada tee holistliku tunnetuse juurde,“ ütles Tähenduse teejuhtide 36. numbrile antud intervjuus Aldous Huxley Zürichi keskuse kuraator Robin Hull („Amfiibi haridus“, 11.23).
Me tutvusime Robin Hulliga 2023. aasta septembris Zürichis. Paar nädalat varem oli Estonian Business Schoolis alanud kursus „Igavene filosoofia“, mille fookuses oli Aldous Huxley „Philosophia perennis“. „See raamat oli meil pikalt riiulis seisnud, mul polnud kordagi pähe tulnud seda lahti võtta,“ ütleb meie tänases intervjuus mu kaasteeline Kaie Metsla. Ma soovitasin Kaiel selle asemel lugeda sama autori „Taju uksi“. „Kui ma seda tegin, sähvatas mu sees midagi. See oli äratundmisrõõm. Huxley kirjutab seal kunstist ja värvitajust. Need on mulle kõik väga lähedased teemad,“ meenutab Kaie tänases intervjuus.
Sealsamas Zürichis tekkis meil mõte luua Robin Hulli eeskujul Tallinna Rahvusvaheline Aldous Huxley Keskus. Koju tagasi jõudes rääkisime nõusse Estonian Business Schooli esindanud Andreas Veispaki, kes tõi kooli poolt kaasa Tiit Aleksejevi ning kahe asutaja – Edmund Burke’i Seltsi ja Estonian Business Schooli – neljaliikmeline initsiatiivgrupp oligi sündinud. Üheskoos tekkis mõte korraldada 2024. aasta kevadel Tallinnas Aldous Huxleyle pühendatud konverents. Umbes samal ajal kuulutasime välja ka kuni 25-aastastele noortele mõeldud esseekonkursi.