Neli saadet põrguraamatutest

Foto: Markus Tamm

#46 Argielu ja unistused

Jelena Skulskaja ja Ivar Tröner

„Tšehhovi teoste tõlgendusskeem põhineb argielu ja unistuste konfliktil. See motiiv läbib kõiki tema näidendeid,“ ütles Tähenduse teejuhtide 46. vestlusringis Ivar Tröner. „Mu meelest võib Tšehhovit pidada vene absurdismi alusepanijaks. Loomulikult kujutab õdede Moskva endast müüti, ammu vee alla vajunud Atlantist, mida keegi enam kunagi üles ei leia. Pole mingit kahtlust, et tegemist on Godot’ga, keda oodates möödub Becketti kangelaste elu,“ sekundeerib Ivarile siinsamas ta vestluspartner Jelena Skulskaja. Mida teha kui argielu ei vasta mu soovidele ja unistustele? Kuidas ma sellega kohanen ja toime tulen? Need oli kõnealuse keskustelu kesksed küsimused.

Mulle jäi saatest meelde ka Ivari mõte, et Tšehhov on üks vene gulagikirjanduse teerajajaid. „Ma soovitan lugeda tema Sahhalini reisikirja ja mõelda sellele, kui tänulikud me peame olema, et me elame täna siin sellises ajas, nendes mugavustes,“ lisas ta samal teemal.

#56 Sineli sisu

Ivan Makarov ja Jelena Skulskaja

Tähenduse teejuhtide kolmanda hooaja avasaate külalised olid Jelena Skulskaja ja Ivan Makarov. Viimase ettepanekul valisime jutuajamise lähtepunktiks Nikolai Gogoli „Surnud hinged“. Sealt hargnes jutt edasi õige mitmes suunas, muuhulgas ka Dostojevskini, kellelt jäi kõnealuses kontekstis kõrva mõte: „Kõik me tulime välja Gogoli „Sinelist““.

Jelena sõnul on inimesest väga täpselt ja peenelt kirjutanud Gogol aidanud tal vabaneda omaenda hirmudest. „Ekstra eestlasele ütleksin nii,“ lisas siinkohal Ivan Makarov, „et kõik need head inimesed, kes ei ole hiljuti käinud presidendi vastuvõtul Kadrioru roosiaias, võiksid lugeda „Surnud hingi“ ja pöörata erilist tähelepanu kuberneri ballile. Te näete seal peaaegu kõiki neid tegelaskujusid, kes on meie jaoks tänagi aktuaalsed.“

#72 Šalamovi jääpõrgu

Jelena Skulskaja ja Ivar Tröner

Koroona künnisel ilmusid Edmund Burke’i Seltsi raamatusarjas üksteise järel kolm põrguraamatut: Gustaw Herling-Grudziński „Teine maailm“, Christopher Browningi „Tavalised mehed“ ja Varlam Šalamovi „Kolõma jutud“. Mõned nädalad enne pandeemia algust salvestatud jutuajamises keskendusime neist viimasele ja rääkisime ühtlasi vene gulagikirjandusest laiemalt.

„Isegi Dantega saab vaielda, kõik me teame, et tema ei käinud mingis põrgus, aga Šalamov käis,“ kirjutab „Kolõma juttude“ järelsõnas raamatu tõlkija Ilona Martson. „Tuleb ette aegu, mil inimene peab kiirustama, et mitte kaotada tahet surra,“ kirjeldab oma jääpõrgut autor ise.

#106 Üksindusajastu lõpukrambid

Mihkel Kunnus ja Andreas Veispak

2018. aasta sügisel alanud „Oluliste raamatute“ kursusesarja esimese hooaja fookuses oli „Võlumägi“, sealt läks tee edasi Orwelli juurde, kahel järgmisel hooajal tegelesime Richard Tarnase „Õhtumaa vaimu passiooni“ toel lääne filosoofia ajalooga.

2020. aasta sügisel võtsime presidendivalimiste hakul ette USA mitteametliku eepose „Moby Dick“, kevadel jätkasime „Vendade Karamazovitega“ – vennastest me 106. saates vestlesimegi.