Septembri lõpus leidsime ennast Kaiega ühtäkki poollõhkise küna eest. Oktoobrikuu alternatiivmeditsiini numbrisse plaanitud intervjuud Olev Poolametsaga („Rumalus, kiindumus ja viha“; TT#46) ei õnnestunud tükk aega kokku leppida, sest – nagu hiljem selgus – oli Olev Eestist ära. Kalender tiksus ja 46. numbris haigutas endiselt viieleheküljeline auk.

Kriisinõupidamisel tuli päästev mõte: kirjutame Šveitsi antropoloogile Jeremy Narbyle ja uurime, kas ta on valmis meile appi tulema. Meie suureks heameeleks soostus Jeremy meiega vestlema juba paari päeva pärast. Kuivõrd kohe pärast seda kokkulepet vastas meile ka välismaalt naasnud Olev, siis salvestasime 24. septembril koguni kaks intervjuud, hilisel pärastlõunal Jeremy Narbyga ja varasel õhtutunnil Olev Poolametsaga. Tänase päeva seisuga on Jeremy Narby Rupert Sheldrake’i (TT#11 ja TT#34) ja Richard Tarnase (TT#9 ja TT#42) kõrval kolmas rajatagune mõtleja, keda me oleme oma seitungis usutlenud kaks korda. Esimene intervjuu Narbyga ilmus lehe viiendas numbris („Epistemoloogiline vahejuhtum Belgia politseiga“, 1.21). Nimetatud usutluse lõpuosas viisin ma jutu pealkirjas sisalduvale võõrsõnale. „Minu arvates on epistemoloogia võtmesõna,“ ütles Narby. „Ma räägin teadmistest ja nende omandamise viisidest peaaegu kõigis oma raamatutes. „Kosmilise siu“ alapealkiri on ju „DNA ja teadmiste lätted“. Kuidas me teame seda, mida me teame? Kuidas šamaanid teavad seda, mida nad teavad? Kuidas teadlased teavad seda, mida nad teavad... Nendest küsimustest peab alustama igaüks, kes tahab maailmast sotti saada.“

Kuidas jõudis lapsena Montreali eeslinnas ja teismelisena Šveitsis üles kasvanud lääne noormees põlisrahvaste šamanistliku epistemoloogiani? Narby sõnul algas maailmavaateline pööre 1973. aasta Tšiili putšiga. „Ma vaatasin, et kõik need meie positiivsed kangelased Euroopast ja Ameerikast, kes sõnades jutlustasid vabadust, demokraatiat ja teadust, püüdsid Lõuna-Ameerikas lihtsalt üksteise võidu rikkaks saada,“ meenutab ta. Nooruki huvi kasvava ebavõrdsuse vastu viib ta lõpuks antropoloogiat õppima. „Mu juhendaja soovitas mul heita pilk põlisrahvastele, sest tema sõnul on need kõikide lääne arengumudelite – nii kapitalistlike kui kommunistlike – Achilleuse kand,“ selgitab ta oma edasist teekonda. Peruu Amasoonias ašaninkade seas veedetud aastad avaldavad Narbyle vormivat mõju. Ta leiab ühelt poolt eest inimesed, kes püüavad elada ümbritseva loodusega tasakaalus, teiselt poolt Maailmapanga eksperdid, kelle arvates on tegemist metslastega, kes ei suuda oma loodusvaradega midagi peale hakata. „See olukord oli nii karjuvalt absurdne, et ma otsustasin pühendada oma elu selle uurimisele,“ vaatab ta oma džungliaastatele tagasi.

„Mis ka ei juhtuks, meil on Maximi kuulipilduja ja neil ei ole,“ selgitasin ma Tähenduse teejuhtide 37. numbris („Meie tõeline religioon“, 12.23) Hilaire Belloci sõnadega koloniaalepistemoloogia lähtekohta. Narby sõnul korrutasid nii kristlikud misjonärid, konkistadoorid kui ka Maailmapanga bürokraadid ašaninkadele ühte ja sama: „Teie jumalad on valed, teie teadmised on valed, teie aiapidamine on vale, teie riietus on vale – kõik, mis te teete ja olete, on vale. Teist peavad saama meiesugused progressiivsed, moodsad, arukad ja terviseteadlikud inimesed.“

Kommentaarid
Copy