/nginx/o/2024/10/18/16425935t1h3983.png)
On 2008. aasta varasuvi. Ma leban haiglas. Haigevoodi on kohe akna juures. Vaatan läbi klaasi välja ja mulle naeratab vastu vikerkaar. Pisarad voolavad mööda põski. Ma olen nii väga õnnelik, et olen elus. See päev jääb meelde elu lõpuni. Ma olen selle hetke eest võlgu tohutu tänu arstidele ja ühele kallile lähedasele. Ootamatu pimesoole lõhkemine oleks võinud muuta kõik.
Meie meditsiinisüsteemi ümber on alalõpmata kära, küll on raha vähe, siis on jälle mõni pahane patsient ning lõpuks ei ole puudu lugudest, kus kirjutatakse suhtlemisoskuseta õdedest ja haigla kehvast sisekliimast. Mul on vedanud, sest hea tervis on tähendanud väheseid kokkupuuteid tohtritega ja kõik minu senised kogemused on olnud meeldivad. Minusse on hoolivalt suhtutud, olen alati abi saanud. Kui elu on vahetus ohus, on Lääne meditsiin asendamatu. Kui ma pimesoole lõhkemisega haiglas olin ja sepsisest puudusid vaid loetud tunnid, polnud küsimustki, kas ma valin Lääne meditsiini või šamaanitrummiga tervendaja. Seda minult keegi muidugi ka ei küsinud.
Kuigi mul on olnud head isiklikud kogemused, häirib mind siiski üks asi. See on suhtumine kõigesse, mis on teistmoodi. Nagu ütleb tänases intervjuus meestearst Olev Poolamets, on palju riike, kus toimivad kõrvuti nii Lääne meditsiin kui ka alternatiivsed ravimeetodid. Meie kipume tervendajat, kes pole andnud Hippokratese vannet ja kel pole ametlikke arstipabereid, kohtlema halvakspanuga. Ometi on põlisrahvaste vanadest traditsioonidest välja kasvanud tseremoniaalsed tervendusviisid tihtipeale kaunimad ja hinge kosutavamad. Alternatiivseks peetava meditsiini raviviisid, mida on tuhandeid aastaid praktiseeritud, põhinevad lihtsal ning elementaarsel loogikal – terviku tajumisel.
Stanfordi Ülikooli haridusega antropoloog Jeremy Narby rääkis EBS-i kursuse „Metsa meel“ külalisloengus sellest, kuidas ta kahekümneviieaastase noore tudengina läks ašaninkade juurde Amazonase džunglisse kindla teadmisega, et neid tuleb õpetada ökonoomsemalt elama. Samal ajal vaevles ta ise tennisemängust põhjustatud seljavalude käes. Ükski Lääne arst, keda ta oli külastanud, polnud teda suutnud aidata. Indiaanlaste korraldatud raviseanss kujunes elumuutvaks. Selle kestel mõistis ta oma sõnul, millisel põhjatul ülbusel tema läänelik maailmavaade rajaneb. Narby ei ole erand. Lääne inimene on nakatunud lääneliku kõrkusega. See peegeldub kõiges: riigijuhtimises, omavahelises suhtlemises, aga ka meditsiinis. Meie kultuur ei õpeta tänulikkust ega alandlikkust. Tol hetkel, kui ma lõhkenud pimesoolega haiglas lebasin, poleks lõkke ääres mantrate laulmine mind ellu jätnud. Ka lapsi eelistasin sünnitada valges haiglapalatis arstide järelevalve all. Samas ei tohiks eelöeldu välistada ka seda, et vajadusel on mul abi saamiseks võimalus pöörduda ametlikult näiteks transpersonaalse psühholoogia doktorite, India, Tiibeti, Hiina või mõne teise meditsiinisüsteemi ravitseja poole.
läks ašaninkade juurde Amazonase džunglisse kindla teadmisega, et neid tuleb õpetada ökonoomsemalt elama. Samal ajal vaevles ta ise tennisemängust põhjustatud seljavalude käes. Ükski Lääne arst, keda ta oli külastanud, polnud teda suutnud aidata. Indiaanlaste korraldatud raviseanss kujunes elumuutvaks. Selle kestel mõistis ta oma sõnul, millisel põhjatul ülbusel tema läänelik maailmavaade rajaneb. Narby ei ole erand. Lääne inimene on nakatunud lääneliku kõrkusega. See peegeldub kõiges: riigijuhtimises, omavahelises suhtlemises, aga ka meditsiinis. Meie kultuur ei õpeta tänulikkust ega alandlikkust.
Erinevad arstid nii meil kui mujal rõhutavad üha enam eneseabi ravimeetodite õppimise hädavajalikkust. Kõigepealt selleks, et osata endaga ise hakkama saada. Terve närvikava ja rahunenud meel toidavad hinge. Kui sellega kaasneb elamine kooskõlas loodusega, säilib sisemine tasakaal ja harmoonia välismaailmaga saab ka paremini paika. Mulle meeldivad tänases lehes Marina Eberthi kogemuslood. Need põhinevad lihtsal elementaarsel loogikal ja jõuavad modernsest Lääne meditsiinist kaugemale, tagasi tuhandeaastaste ravipraktikate ja tervisliku eluviisi juurde. Kui oleks võimalik maailma muuta nii, et enamus meist mõistaks: kõik algab ikka iseendast, oma suhtumisest, heatahtlikkusest ja siirusest, siis ehk muutuksid ühel päeval ka meie õpetamisviisid ja ametlik tervishoiupoliitika. Sellisel juhul võiksid moodne Lääne meditsiin ja mitmed teised sajanditevanused ravipraktikad toimida üheskoos meie parema füüsilise ja vaimse tervise nimel.