Saated feminismist, intersektsionalismist, fundamentalismist ja muust

Foto: Mihkel Lappmaa

.

#43 Feminismi õied

Mihkel Kunnus ja Johanna Ross

„Intersektsionalism“ on võõrsõna, mis jõudis minuni 2018. aastal laineid löönud vimmauuringute afääri käigus (grievance studies affair). Tegemist on ohvritunnuste kumuleerumise doktriiniga. „Et kannatuste ja diskrimineerimise turul kõige rasvasem pitsatükk krabada, peab sul olema võimalikult paljude diskrimineeritud vähemuste tunnuseid,“ selgitas 1999. aasta kevadel Kuku Raadio nädalakommentaaris asja (:)kivisildnik. Siin tekib tema sõnul aga kohe terve rida probleeme, sest pole sugugi selge, „kes on rohkem kannatanud, kas puujalaga transgender budist või nihilistist Somaalia vegan“.

Et selles keerulises küsimuses suuremat selgust luua, palusin ma samal kevadel Kuku Raadio Tartu stuudiosse Keele ja Kirjanduse peatoimetaja Johanna Rossi ja kultuurikriitik Mihkel Kunnuse. Kuivõrd keskustelu käigus leidis kinnitust tõsiasi, et intersektsionalism on välja kasvanud feminismist, tuli uue oskussõna kõrval jutuks ka naisterahva-liikumine.

#54 Loomulikkuse lammutaja

Peeter Espak ja Mihkel Kunnus

„Foucault’ saavutusi on sama raske hinnata kui Sartre’i omigi. Ta kujutlusvõime ja intellektuaalne hoog on loonud hulgaliselt teooriaid, põhimõisteid ja andnud uusi teadmisi ning tema stiili terviklik poeesia tõuseb vasakpoolsete kirjutiste läbitungimatust porist kõrgemale nagu kotkas mõõna paljastatud rannikuriba kohale,“ kirjutab raamatus „Tolad, petised ja tülinorijad“ Briti konservatiivne filosoof Roger Scruton.

Michel Foucault’le pühendatud jutuajamise pealkirja andis Mihkel Kunnuse mõte, et Foucault on ülim loomulikkuse lammutaja. „Ta rakendas kogu oma geniaalsuse ja kire selleks, et näidata: kõik see, mida me oleme oma kultuuris pidanud loomulikuks, on tegelikult juhuslik, sattumuslik, konstrueeritud,“ arendas Mihkel oma mõtet edasi.

#127 Karpmani kolmnurk

Merit Lage ja Anna Luik

„Miks on meid nii lihtne hirmutada? Miks on mõte surmast meile nii kohutav? Kui asi puudutab meie keha, siis on selge: ükskord me sureme kõik. On aeg sellega leppida. Sellest hakkaks kergem kõigil, ka arstidel. Ei ole vaja panna arste ja teadlasi jumala rolli ja loota neilt piletit igaveseks eluks. See pääse on peidus hoopis mujal,“ kirjutas teisel koroonakevadel perearst Anna Luik („Karpmani kolmnurk“; TT#8, 4.21).

Anna sõnul käivitas koroonaviirus Karpmani kolmnurgana tuntud suhtedraama. Sama aasta sügisel salvestatud vestlusringis üritasime kõnealusest puntrast paremat sotti saada.

#214 Viiruslik fundamentalism

Marta Aliide Jakovski ja Erki Laur

„Praegune ultra-fundamentalistlik ajastu, kus nali on kohe-kohe kriminaliseeritud, teeb hinged ja vaimud haigeks,“ kirjutab tänase lehe mütoloogianurgas mängutegija Kaur Kender. 2021. aasta sügisel Von Krahli Teatris esietendunud Juha Jokela näidend „Fundamentalism“ uurib seega omal kombel hinge- ja vaimuhaiguste taudi sügavamaid põhjuseid. Nendest me lavastaja Marta Aliide Jakovski ja peaosatäitja Erki Lauriga selles saates rääkisimegi.