Jaak Kikas: meditsiini alternatiividest

Foto: Mihkel Lappmaa, fotograaf Raphael Gianelli-Meriano

Kui ma kuulen sõna „alternatiivmeditsiin“, siis haarab mu käsi… Ei, nii hull see lugu nüüd pole – käsi haaras sule. Aga termin mulle ei meeldi, temas on liiga palju sellist bolševistlikku võitlusvaimu ja vastandumist. Nii alternatiivmeditsiini pooldajate kui vastaste poolt. Pigem meeldib mulle mõelda nii, et on erinevad meditsiinipraktikad, millel on erinev tõenduspõhisuse aste. Kuna inimorganism on keerukas, ei pruugi kõikide ravivõtete täpsed toimemehhanismid (molekulaartasandini välja) selged olla. Aga öeldakse ju, et pole tähtis, mis karva on kass, peaasi, et hiiri püüab.

Kui ravivõte on saanud tõenduspõhise tõestuse – andke minna! Aga tõenduspõhisusega pole meditsiinis lihtne – eksisteerib platseebo efekt, eetika ei luba katsealust katsest mitte teavitada jne. Siiski saab sarnase näite tuua ka märksa „tõenduspõhisemast“ teadusest – füüsikast. Kosmiline tumeaine. Me näeme teatud astronoomilisi ilminguid, mille selgitamiseks tumeaine kontseptsioon sobib, samas pole meil teadmist selle füüsikalisest olemusest. Ja eksisteerivad ka vaatlusandmete alternatiivsed tõlgendused, tõsi, mitte sama populaarsed.

„Alternatiivmeditsiini“ ja „ametliku“ meditsiini vahele mahub õige palju teisi „meditsiine“, nagu rahvameditsiin, traditsiooniline meditsiin jt. Need terminid pole üheselt mõistetavad, aga nad viitavad meditsiini ajaloole. Küllap toimus meditsiiniski taoline protsess, mille tulemusena kunagi lahknesid keemia ja alkeemia, astronoomia ja astroloogia. Siiski on meditsiiniga asjad mõneti teistsugused ja seda põhjusel, et meie tervis on midagi, mis meile palju enam korda läheb kui hüpoteetilised kulla saamise meetodid või tähtede oletatav mõju meie elukäigule.