Neli saadet kristlusest

Foto: Markus Tamm

#42 Kristluse eshatoloogiline sütik

Toivo Pilli ja Joosep Tammo

„1999. aastal Pacifica Instituudis peetud kõnes rääkis James Hillman neljast apokalüptilisest ratsanikust. Ta rõhutas, et apokalüptiline fantaasia on meie kristlikku kalendrisse sisse kirjutatud. Üks tuhandeaastane epohh hakkab ümber saama,“ rääkis „Õhtumaa vaimu passiooni“ autor Richard Tarnas 2021. aasta talve hakul EBS-is peetud loengus. Me oleme võtnud lõpuajad Tähenduse teejuhtides jutuks õige mitmel korral. Esimest korda tegime seda 2019. aasta märtsis, kui stuudios olid teoloogid Toivo Pilli ja Joosep Tammo.

Sõnad „apokalüpsis“ ja „eshatoloogia“ (paralleelvariandina ka „eskatoloogia“) pärinevad kreeka keelest, kus apokálupsis on ’katte eemaldamine’, éskhatos ’viimane’ ja logos ’õpetus’. Eshatoloogia on seega õpetus meie maise teekonna kaugematest sihtidest ning peegeldab sellisena meie valusat võimet esitada iseenda ja maailma kohta viimseid küsimusi. Küsimusi, millele me Toivo Pilli sõnul kunagi päriselt vastata ei suuda, aga mida me ei saa ka esitamata jätta.

#96 Tänapäeva apokalüpsis

Toomas Jürgenstein ja Aro Velmet

„Te võite olla päris kindlad, et kui Kanada senatikomisjoni istungit vaatab üle maailma 350000 inimest, on apokalüpsis lähedal,“ ütles Jordan Peterson prohvetlikult 2017. aasta kevadel, kui inimtühjade linnatänavateni oli jäänud veel veidi alla kolme aasta. See, mis sajandivahetusel tänu usinatele arvutispetsialistidele maailmalõpu-fantaasiatest puudu jäi, tehti globaalpalaviku esimestel nädalatel kuhjaga tasa.

Esimesel koroonasügisel salvestatud jutuajamises rääkisime muuhulgas kristlikusse kalendrisse ankurdatud apokalüptilisest poliitikast. Aldous Huxley on öelnud, et moodsa ajaloo ainus usutav selgitus on kollektiivne seestumine. Tänase päeva pilguga lähiminevikule tagasi vaadates tundub, et paremat seletust meil tõesti ei ole.

#110 Kristluse mootor

Arne Hiob ja Tauri Tölpt

2021. aasta veebruari alul, aastapäevad enne koroonahüsteeria lõppu salvestatud vestlusringi liikuma lükkav küsimus oli Johannese evangeeliumi (12:24) kõnekas kirjakoht: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.“ Mida need read õigupoolest tähendavad?

Olgu vastusega, kuidas on, aga saate pealkirjani jõudsime vestluse teises pooles. „Üle maailma teatakse, et Kristus õpetas igasuguseid tarkusi, aga tegelikult on kristluse mootor ikkagi surnust ülestõusmine,“ selgitas Arne Hiob meile ristiusu mehaanikat.

#167 Mida Progress tahab?

Mikael Raihhelgauz ja Andres Reimann

Kui keegi on kuristiku serval, siis on progress viimane asi, mida ta vajab... ent võib-olla vajab progress meid. Umbes nii arutleb inglise kirjanik Paul Kingsnorth oma suurepärases artiklis „What Progress Wants“.

Progress tahab looduse äppidega asendada, kirjutab Kingsnorth, ja viia seega ellu inimsoo vanima unistuse – muutuda jumalateks. Kui nii, siis on meile määratud pikalt pettuda.