Airi Värnik: kellele kuulub mu elu?

Foto: Markus Tamm, foto TLÜ fond

Kellele kuulub inimese elu? Kas valitsusele, kes sõtta saadab? Vanematele, kelle läbi ilma sünnitakse? Arstile, kes otsustab, millal hingamisaparaat välja lülitada? Timukale, kes nupule vajutab? Jumalale, kes on kõige algus ja lõpp? Iseendale? On’s sündimise imes sündinu osalust? Või siiski?

Millise piirini ma olen oma elu käsitlemisel vaba? Millise määrani mõjutab üksikisiku õigus oma elule ühiskonna elu kvaliteeti ja tagasimõjuna ka üksikisiku elu? Milline on demokraatia ja inimõiguste piir, ilma et see kannaks hävingu pitserit?

Kas elu on teos? Kas šanss sündida siia ilma on andnud mulle ülesande oma elu hoida ja seda mõttekalt sisustada. Saada jälile, mis on minu kutsumus. Taibata, mis on minu asi ja asuda selle realiseerimisele. Mitte lihtsalt olemas olla ja ära raisata materjal ja energia, mis meie kulgemiseks kulus. Kas meie ülesandele on antud kaasa eetiline värving või võime valida tee, kus me võime kahjustada seda, mis on meie ümber. Kui suur on meie võimupiirkonna raadius? Millest sõltub teo iseloom?