Aija Sakova: elutahe ja elamise julgus

Foto: Markus Tamm, fotograaf Enlil Sonn

Elutahe. Kaitsetahe. Niipea kui hakata mõtlema elutahtele, seisab see sõna kõrvuti kaitsetahtega. Peale selle, et need sõnad jagavad „tahet“, on see seos tingitud mõistagi sõjast Ukrainas ja sellest, kuidas see meie enesetaju mõjutab.

Elutahe on sõna, mida me oma sõnavaras kuigi sageli ei kasuta. Kuni selleni välja, et peab suisa õigekeelsussõnaraamatust kontrollima, kas selline mõiste üldse eksisteerib. Muidugi eksisteerib. Peale elutahte võime kasutada ka teisi eluga koos moodustatud sõnu nagu elukihk, elunälg, elutung või elujõud. Kui liikuda keeleliselt tasandilt edasi, siis võib küsida, miks on tajutavalt võõristav panna kokku sõnad elu ja tahe. Elu on ju kui kingitus ja ime ning kuidas nende kategooriatega ülepea seostada tahet. Kas elu, elamine ja elus olemine vajab siis tahet? Millal vajab see tahet? Kas elutahe võib olla tugev või nõrk?

Elutahe viitab implitsiitselt sellele, et on olemas võimalus mitte-tahteks, teisisõnu on võimalikud olukorrad, kus elutahet ei ole või see on väga nõrk. Ajaloost saab ühe elutahte võimaliku hääbumise paigana välja tuua arusaadavatel põhjustel koonduslaagrid.