Hardo Pajula: neli saadet vene kunstist ja kirjandusest

Foto: Andre Taal

#41 Verhovenski lapsed

Mihkel Kunnus ja Raul Sööt

Stepan Trofimovitš Verhovenski on üks Fjodor Dostojevski romaani „Sortsid“ kesksetest tegelastest. „Rafineeritud ja üllameelne intellektuaal aitab pahaaimamatult kaasa nihilistlike suundumuste kasvule, mida esindavad romaanis Stepan Trofimovitši poeg Pjotr ja endine õpilane Nikolai Stavrogin, kes üheskoos tõukavad kohaliku sootsiumi kollapsi äärele,“ kirjutatakse ühes romaanile pühendatud arvustuses.

„Mingis mõttes võib Verhovenskit vaadata kui teatud mõtteviisi. Ta on ju sümbol – pinnapealne, liberaalne, pillav, reaalsusest irdunud, võõrsõnadega edvistav, uuenduslikke ideid fetišeeriv... Tema lasteks ongi ju tegelikult seesama revolutsioon, see häving,“ rääkis sarja 41. saates saksofonist ja helilooja Raul Sööt, kes kirjutab sellest vestlusest siinsamas pisut pikemalt.

#52 Comte ja Kristus

Mihhail Lotman ja Aleksandra Murre

Sarja 52. saate fookuses olid peredvižnikud – 19. sajandi viimasel kolmandikul Venemaal tegutsenud kunstirühmitus. Mulle pakkus erilist huvi küsimus, kas ja mil määral aimasid peredvižnikud ette oktoobrirevolutsiooni või aitasid sellele kaasa. Seetõttu rääkisimegi esmalt tollasest ajaloolisest taustast, mida iseloomustab eelkõige lääne materialistlike ja positivistlike ideede sissetung vene traditsioonilisse, äärmiselt hierarhilisse ühiskonda. Mihhail Lotmani sõnul oli vene loodusuurijate eesmärgiks uute teadmiste kõrval (või pigem isegi selle ees) vanade ideaalide õõnestamine. „Kui Euroopas oli Comte’i positivism kodanluse ideoloogia, siis vene positivism on nihilism, s.o revolutsionääride filosoofia,“ selgitas ta asja.

#103 Ketsemani karikas

Arne Hiob ja Karl-Kristjan Nagel

„Minu Isa, kui see on võimalik, siis möödugu see karikas minust! Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nii nagu sina!“ ütleb Jeesus veidi enne oma arreteerimist Ketsemani aias. Kõnealune stseen, mida on oma kuulsal maalil kujutanud peredvižnik Vassili Perov, on piibli üks traagilisemaid.

Kunstiteadlaste sõnul kujutab just see teos kulminatsiooni Perovi enda religioossetes otsingutes, mis olid alanud paarkümmend aastat varem maalidega „Külajutlus“ ja „Talupoegade ristikäik“. Esimese eest pälvis ta akadeemia kuldmedali, teise eest oleks äärepealt Siberisse kupatatud.

#116 Täiuslik kunstiteos

Irina Belobrovtseva ja Jaan Ross

„Kui me tahame mõista tavalist, peame alustama erakordsest. See on väga oluline metodoloo-giline lähtekoht. See on põhjus, miks me loeme suurt ilukirjandust. Siin on tegemist tavaelu mõista aitavate erakordsete juhtumitega. Üle aisa lööv naabrinaine ei aita meil mõista Anna Kare-ninat ega madam Bovaryd, aga Anna Karenina ja madam Bovary aitavad meil mõista üle aisa löövat naabrinaist,“ selgitab James Hillman süvapsühholoogia põhiprintsiipi.

2021. aasta märtsis vestlesime Irina Belobrovtseva ja Jaan Rossiga mitmest erakordsest juhtumist: Anna ja Aleksei Kareninast, krahv Vronskist ja nende loojast Lev Tolstoist.