Heli Reimann: Psychest, Erosest, jazz’ist ja ilust

Foto: Andre Taal, fotograaf on erakogust

Imeilus Psyche viskub oma kallima Erose poolt hüljatuna ja armastuse kaotuse all kannatavana ahastuses jõkke, et elust jäädavalt lahkuda. Kuid jõgi keeldub naist oma igavesse embusesse haaramast ja uhub ta kaldale. Jumal Paan, kes leiab südamevalus ja meeleheites Psyche, paitab oma õrnade flöödihelidega naise hinge, et sel oleks jõudu oma saatusega silmitsi seista ja oma armastatu otsimist jätkata. Muusikast saab naisele lohutus, hingehaavade ravitseja ja uue jõu allikas.

Erost, kelle olemus muusikas avaldub eelkõige arhetüüpse tõlgenduse tasandil, seostatakse märksa teistsuguseid tundevirvendusi tekitavate helidega. Tema läbi õhu vuhisevad armunooled kannavad endas värelev-võrgutavaid helisid, mis kuulajate kehasid ja südameid läbistades äratavad erootilisi tundeid ja lihalikke ihasid. Kui Paani nõiduslikud flöödihelid ravivad inimhinge, siis eroslikust väest kantud muusika võib äratada seksuaalseid tundeid. Muusika vastuolulisest mõjust on rääkinud sotsioloog Theodor Adorno, kes väidab, et muusika võib olla ühelt poolt seksuaalihade ergutaja ja väljendus, ent samas on tal ka võime neid ürgseid tunge maha rahustada.