Hardo Pajula: neli saadet liberalismist, sõnavabadusest, Masingust ja Nietzschest

Hardo Pajula
, EBSi vaba majandusmõtte professor
Copy
Foto: Markus Tamm

#40 Hüperliberalismi apokalüptiline tupik

Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid

Ahto Lobjakas osales esimest korda 14. vestlusringis „Must missa“, kus me rääkisime koos Tarmo Jüristoga briti poliitikafilosoofi John Gray samanimelisest raamatust. John Gray oli ka 40. keskustelu peamine lähtekoht. Saate pealkiri pärineb Gray The Times Literay Supplementis ilmunud artiklist „Hüperliberalismi probleem“.

Gray sõnul on liberalism juba alates John Stuart Millist olnud sekulaarne inimsuse religioon. Sel on algusest peale olnud samasugused universalistlikud taotlused nagu kristluselgi, mille see 18.–19. sajandil varju jättis. Ühiskonnas, mida Mill endale ette kujutas, pidi liberalism ajapikku kõik teised religioonid ja filosoofiad elimineerima. „Kui vastuvõetavaks peetakse aga ainult ühte maailmavaadet, siis mis saab intellektuaalsest mitmekesisusest,“ küsib Gray asjakohaselt.

#50 Põhjenduste ahela ots

Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid

Kui vastuvõetavaks peetakse aga ainult ühte maailmavaadet, siis mis saab sõnavabadusest? küsisime kümme saadet hiljem samas koosseisus. Asja tuumani jõudsime minu meelest umbes pool tundi enne jutuajamise lõppu. „Seni, kuni põhiseaduslikud printsiibid on jõustatud, ei ole mul mingit vajadust valida inimesi iga nelja aasta tagant Riigikokku ja vaadata, mis siis juhtub ja kuidas see tsirkus käib,“ sõnas põhiseaduslikele printsiipidele panuse teinud Ahto Lobjakas.

„Ma saan sinust aru, aga ma näen, et sinu põhjenduste ahel jääb õhku rippuma,“ kostis selle peale Varro Vooglaid, kelle arvates on probleem just selles, et me ei suuda praegu kokku leppida nendessamades printsiipides, millele Ahto oma lootuse paneb. See on päris korralik kahvel, mis juhib meid järgmise vestlusringini.

#89 Kuristi kohal

Ahto Lobjakas ja Siiri Sisask

Mis mind Uku Masingu juures eriti paelub? küsis Siiri Sisask endalt pea kaheksa aastat tagasi antud intervjuus (PM, 27.7.16), ja vastas samas: „Just seesama „kuristi-kohal“ mentaliteet.“ „Masing on võib-olla ainus eesti keelt kõnelenud inimene, kes on vaadanud õhtumaisele tsivilisatsioonile otse silma... See on nagu tühjusesse vaatamine,“ lisas talle vestluskaaslane Ahto Lobjakas.

Me oleme kuristi kohal ja sedamööda, kuidas Masingu luule aitab meil seal orienteeruda, mängib see iga päevaga järjest olulisemaks muutuvat rolli. Nii olen ma kirjutanud selle vestluse saatesõnas pea neli aastat tagasi. Nii arvan ma ka täna.

#209 Väike pastor

Hasso Krull ja Ahto Lobjakas

„Kaasõpilased nimetasid teda „väikseks pastoriks“. „Kui Nietzsche pühakirja salmisid loeb, siis võib ta teistele vee silmi tuua,“ olevat kuuldud ütlevat ühte kaasõpilast,“ kirjutab Friido Toomus 1936. aastal ilmunud raamatukeses „Friedrich Nietzsche: Üliinimese kuulutaja“.

Nietzschele pühendatud kursus „Süvapsühholoogia ristiisa“ lõppes 20. märtsil, aga see ketrab omasoodu edasi. Lugesin just läbi Curtis Cate’i Nietzsche eluloo. Seal oli mõtteainet mitmeks kursuseks, aga sügisel jätkame siiski „Anna Kareninaga“.

Tagasi üles