Doris Kareva: tähtede tarkus ja taevakivi

Foto: Markus Tamm, fotograaf Kaido Vainomaa

• Kas praegu on taevasse tõusnud Ilmatari raudne linnupoeg?

Tähtede tarkust on tunnetatud paljudes kultuurides, see avaldub ühtpidi astronoomias ja astroloogias, teistpidi aga keele olemuses, juudi müstikas ja ruunikirjades. Tähtede ja numbritega puuklotsid, millest vaevu kõndima ning kõnelema õppiv laps sõnu moodustab või torni ehitab, on väärtuslik ettevalmistus eluks – mitmeski usundis on just tähed ja arvud universumi ehitusmaterjal.

Kreeka filosoofi, loodusteadlase ja matemaatiku Pythagorase seletuse järgi on looduses esinevad mustrid nagu muusikalised harmooniad, mis põhinevad arvudel. Tema jaoks oli eksistentsi põhiline koostisosa just arv; Pythagoraselt pärineb ka sfääride harmoonia mõiste. Kirglikult veendunud arvude tähenduslikkuses oli ka 1856. aastal sündinud legendaarne elektriinsener Nikola Tesla.

„Et mõista universumi saladust, tuleb keskenduda energiale, sagedusele ja vibratsioonile,“ kirjutas Tesla. „Et mõelda selgelt, tuleb olla mõistlik; et mõelda sügavalt, tuleb olla hull.“ Tesla kinnisideeks oli, et arvud 3, 6 ja 9 on põhivõtmeks maailma olemuse mõistmisel – nad võivad eksisteerida puhta energiana oma identiteeti kaotamata, läbi nende manifesteerub energia mateeriana ja kõik teised arvud on tuletatud neist kolmest. (1+2+3+4+5+6+7+8+9=45, mis omakorda taandub 9-le.) Number 3 esindab universumi vahetut allikat; hinduismis märgib see õnnistust; muinasjuttudes kordub kõige sagedamini just number kolm. Number 6 sümboliseerib sisemist jõudu, mis võimaldab lahendada ülesandeid. Ring koosneb 360 kraadist, mille ristsumma on 9; poolring on 180, ristsumma samuti 9, veerandring 90 kraadi ja ka 45 kraadi ristsumma on 9. Number üheksa on maagilise tähendusega ka eesti folklooris.

Septembris 1992 avastasid jaapani astronoomid Toshiro Nomura ja Matsuo Sugano asteroidi, mille numbriks sai 5881. Nimeks andsid nad leitud taevakivile Akashi – Jaapanis asuva Akashi linna järgi, kus asub riigi vanim endiselt töös olev planetaarium. Samast linnast jookseb läbi meridiaan, mis määrab Jaapani aja.

Et mõelda selgelt, tuleb olla mõistlik; et mõelda sügavalt, tuleb olla hull.“ Tesla kinnisideeks oli, et arvud 3, 6 ja 9 on põhivõtmeks maailma olemuse mõistmisel – nad võivad eksisteerida puhta energiana oma identiteeti kaotamata, läbi nende manifesteerub energia mateeriana ja kõik teised arvud on tuletatud neist kolmest. (1+2+3+4+5+6+7+8+9=45, mis omakorda taandub 9-le.) Number 3 esindab universumi vahetut allikat; hinduismis märgib see õnnistust; muinasjuttudes kordub kõige sagedamini just number kolm.

Sõna akashi on huvitavalt tähendusrikas. Jaapani keeles on sellel mitmeid vasteid, nagu tunnistus, tõend, ere kivi, valgustatus, selge nägemine. Nimena hakkas see sõna Jaapanis levima seitsmenda sajandi paiku. Akashi veelgi kaugemad juured pärinevad aga sanskriti keelest, kus selle vormi akasha või akash kasutati india kosmoloogias tähistamaks kosmost, taevast või eetrit. Selle sõna kõige üldisem tähendus indo-aaria ja draavia keeltes ongi taevas. Mõtlemapanev, et üks kõige ajaloolisemaid planetaariume asub just selle nimega linnas.

Ākāśa on see, mis loob ruumi kõigele muule ega takista midagi. See läbib kõike, on kõikjal ning kõik eksisteerib selles. Ākāśa toetab ja hoiab kõike, seeläbi ka iseennast. Ākāśal pole vormi, värvi, lõhna, maitset ega materiaalset tekstuuri. See on puhas hingeruum olemiseks ja toimimiseks.

Reaalsus on teadvuse hologramm. Akaši kroonikad viitavad teadvusprogrammide maatriksile, mis selles hologrammis meie reaalsust loob. Seda maatriksit võib vaadelda ka kui valguse raamatukogu, kus on võimalik kogu olemasolevale teabele ligi pääseda. On arvatud, et Akaši kroonikaid kasutasid paljud iidsed kultuurid, sealhulgas maiad ja indiaanlased, mitmed Himaalaja rahvad, nagu tiibetlased või bonpod, aga ka egiptlased, pärslased, maurid, mesopotaamlased, kreeklased, hiinlased, juudid, kristlased, druiidid... Ka 16. sajandi prantsuse astroloog, apteeker ja arst, tänapäeval eelkõige prohvetina tuntud Nostradamus väitis, et suutis Akaši kroonikatele ligi pääseda, kasutades selleks meetodeid, mis olid tuletatud Kreeka oraaklitest, kristluse ja sufismi müstitsismist ja kabalast.

Akaša Dhatvišvari (Akasha Dhatu Ishvari) tähendab ilmaruumi valitsejannat ning on üks Valge Tara nimedest. Valge Tara, üks Tara 21-st emanatsioonist, kehastab kaastunnet nagu Avalokitešvaragi. Akasha dhatu ehk ilmaruum on asupaigaks nii kõikehõlmavale tarkusele kui loomisväele ning sisaldab ka kogu kõiksusterviku Eluraamatut ehk Akaši kroonikaid. Valge Tara avab juurdepääsu neile salvestustele, et oleks võimalik avastada ning teha kõrgemaid ja paremaid valikuid oma eluenergia targaks suunamiseks – märgata rada, mis oli varem varjatud.

Valge Tara olemuseks on kõikide Buddhade dharmakaaja ehk tõekeha ning kõikehõlmav tarkus. See on valgustunud meele ülim väljendus, loomiseelne ja kontseptsioonidest vaba puhtus – tühjus, mis ületab olemise ja mitteolemise, on loomupäraselt kiirgav, asub väljaspool duaalsust ning on avar ja mõõtmatu nagu taevas.

Soomeugri mütoloogias võiks Valge Tara vasteks lugeda neitsilikku õhu- või loodusvaimu, taevatütart Ilmatari, kes suigub seitsesada aastat ürgvetes ja leiab ärgates, et lind on ta sülle teinud pesa ja haub seal poegi – kuus olid kuldsed, üks aga rauast. Kogemata liigutusest pudenevad munad vette, amniootilisse maailma hälli. Munakoortest sünnib maa, munavalgetest kuu ja -kollastest päike. Kõik, mida Ilmatar puudutab, ärkab elule, tuulest ja veest õnnistatult toob ta ilmale poja, kellest saab laulik Väinamöinen – Eestis tuntud kui Vanemuine. Mõtlemapanev, et laul ja loomine sünnib koos esimese inimesega. Ja huvitav, et soomekeelne „ilma“, mis tähendab õhuelementi, kõlab eesti keeles veel kraad eeterlikumaltki – tühjuse, puudumise tähenduses.

Soomeugri mütoloogias võiks Valge Tara vasteks lugeda neitsilikku õhu- või loodusvaimu, taevatütart Ilmatari, kes suigub seitsesada aastat ürgvetes ja leiab ärgates, et lind on ta sülle teinud pesa ja haub seal poegi – kuus olid kuldsed, üks aga rauast. Kogemata liigutusest pudenevad munad vette, amniootilisse maailma hälli. Munakoortest sünnib maa, munavalgetest kuu ja -kollastest päike. Kõik, mida Ilmatar puudutab, ärkab elule, tuulest ja veest õnnistatult toob ta ilmale poja, kellest saab laulik Väinamöinen – Eestis tuntud kui Vanemuine.

Eetri mõiste tõi Euroopas esimesena kasutusele Aristoteles ühena viiest algelemendist, väites, et erinevalt tulest, veest, õhust ja maast liigub eeter mitte sirgjooneliselt, vaid ringjooneliselt ümber Maa. Eetrist koosnevad tähed ja teised taevakehad, kreeka keeles tähendab see puhast, värsket õhku või selget taevast. Verbina aga on selle sõna tähendus põlema, särama, aga ka tuhastama. 17. sajandil pöördus eetri mõiste juurde tagasi René Descartes, kuni selle kummutas Einsteini relatiivsusteooria 20. sajandi algul. Samal ajal aga hakkas spirituaalsetes ja filosoofilistes ringkondades kujunema mõiste „Akaši kroonikad“, mis tähendab kosmilist inforuumi, kus on salvestunud kogu teave hingede kohta – minevik, olevik ja tulevik oma potentsiaalide ja variatsioonidega. Akaši kroonikad on nagu eeterlik raamatukogu, kust võib leida salvestused kõikidest sündmustest, arengutest ja juhtudest, mida teadvus kogeb läbi erinevate reaalsustasandite.

Rahu ei anna aga ikkagi Ilmatari süles välja hautud linnupoegade lugu. Kas praegu on taevasse tõusnud seitsmes, raudlind? Aeg annab teada.