Alina Lerner-Vilu: me ei vaja uusi ametnikke, vaid uusi väärtusi

Foto: Andre Taal, fotograaf Enlil Sonn

Globaalse kliima muutuste teema on üks kümnendi kõige arutatavamaid teemasid. Kuigi kliimateadlased löövad häirekella ning riikide juhid ja otsustajad väljendavad olukorra pärast „sügavat muret“, tundub avalikkus kaotavat huvi pidevate juttude vastu globaalsest soojenemist, kohati näib see teda isegi ärritavat. Ent probleem on reaalne ning mõjutab juba inimeste elu paljudes maailma piirkondades.

Alustuseks on vaja tunnistada antropogeenset soojenemist teadusliku faktina ja mainida, et kliima soojenemine ei ole peamine probleem, vaid väga tõsine globaalselt ja lokaalselt esinev tasakaalust väljas olevate protsesside sümptom. Ühiskonna moraal dikteerib, et inimene peaks vastutama selle eest, mida tema on põhjustanud. Sellepärast ei ole veel inimkond lõpuni loobunud globaalse soojenemise leevendamise ideest. Kuid selle asemel, et otsida probleemi juurt, tegeletakse sellega tihtipeale pinnapealselt ning siiamaani rakendatavad soojenemise leevendamise meetodid pole olnud piisavad. Aga miks? Selleks on terve hulk süsteemseid põhjuseid.