Hardo Pajula: Neli saadet pensionist ja paanikast

Foto: Markus Tamm

#38 Legend sambast

Kristjan Järvan ja Heido Vitsur

Pensionipaanika pole viimasel ajal just palju mänguaega saanud. See istub nüüd nukralt pingil, põrnitseb ketsininasid ja küsib kurvalt: „Mis küll läks valesti?“ Veel viis aastat tagasi oli hoopis teine lugu. Iga kahe nädala tagant kires kuskil keegi, et üks või teine pensionisammas on jälle lääbakile vajunud.

Minu kolumn „Legend sambast“ ilmus Postimehes rohkem kui kümme aastat tagasi. Ma väitsin seal, et pensionisamba on ainus tants, mille saatel igavest noorust igatsev lõbuühiskond vanadusest, haigustest ja surmast rääkida suudab. 2020. aasta märtsis tõi Koroonahüsteeria surma kollektiivsesse psüühesse ja Pensionipaanika kutsuti platsilt ära. Kristjan Järvan ja Heido Vitsur käisid Ladina-Ameerika kuumadest rütmidest rääkimas 2019. aasta talvel, kui Pensionipaanika särava karjääri äkilist lõppu veel miski aimata ei lasknud.

#67 Silicon Valley millennium

Arne Hiob ja Tanel Tammet

„Paistab, et ilma konspiratsiooniteooriate ja usuta üleloomulikku ei saa täna hakkama isegi eksperdid,“ kirjutasin ma poolteist aastat tagasi Edasis („Kirikriigi kriis“, 9.10.22). Jutt käis Silicon Valley progressikiriku kardinali Kevin Kelly raamatust „Mida Tehnoloogia tahab?“ Olin siis just avastanud Paul Kingsnorthi („Stsientism ja seks“; TT#22, 8.22), kelle suurepärane essee „Mida Progress tahab?“ tõukub suures osas Kelly katekismusest.

Pärast keskaja alguses nominalistide võiduga lõppenud suurt vaidlust ei ole lääne filosoofias peetud võimalikuks, et suurtähega kirjutatud nimisõnad võiksid meilt midagi tahta või nõuda. Tehnoloogiale subjektsuse – kogemisvõime ja eesmärgipärasuse – omistav Kelly näib arvavat teisiti. Põhjust Arne Hiobi ja Tanel Tammetiga asja arutada oli seega enam kui küllalt.

#78 Pärastlõuna Elias Treemaniga

Tiit Kusnets ja Rünno Vissak

„Igal juhul ei olnud 62 miljonit tõele sugugi lähemal kui 57 või 145 miljonit. Võib-olla ei toodetud üldse mingeid saapaid. Igatahes ei teadnud keegi toodangu tõelist hulka ega hoolinudki sellest.“ Need „1984-st“ pärit read kõlavad pärast kaheaastast ränkade tagajärgedega ekselite turmtuld kordades kurjakuulutavamalt kui vahetult enne lukustamist ja pentsikuid tervitusrituaale salvestatud saates Elias Treemaniga. Õigemini kahe kolmandikuga Elias Treemanist, sest lisaks Tiit Kusnetsile ja Rünno Vissakule kuulus Orwelli aegumatu hoiatusromaani maakeelde ümber pannud tõlkijate kolmikusse ka Tõnis Arro.

#170 Exodus

Aleksander Eeri Laupmaa ja Kaarel Ots

„Minu meelest on Paul Kingsnorth praeguses inglise kirjanduses üks tugevamaid autoreid,“ ütles meile kirjanik Tiit Aleksejev („Rist ja Masin“; TT#27, 1.23). „„Elukas“ on üks väheseid teoseid, mis jõuab Becketti proosa tasemeni. Paljud on üritanud, vähesed on kohale jõudnud. Kingsnorth jõuab.“ 2022. aasta sügisel salvestatud saates rääkisime Kingnorthi esseest „Exodus“.