Piret Kuusk: mälestusi perekonnast

Foto: Andre Taal, fotograaf Enlil Sonn

Perekond, kuhu ma sündisin, oli neljaliikmeline: isa, ema, isapoolne vanaema ja minust mõni aasta vanem õde. Koos minuga sai meid siis viis. Isa ja ema töötasid ülikoolis ja olid suurema osa päevasest ajast tööl. Vanaema oli õmbleja, kes oli eluaeg kleitide ja palitute õmblemisega endale elatist teeninud. Ta oskas kundesid leida igal pool, kus elas: Pärnus, Narvas, Tartus, isegi Tallinnas, kus ta küll oli vaid episoodiliselt. Tal oli eelmise sajandi algusest pärit Singeri õmblusmasin, ostetud arvatavasti siis, kui ta oma õmblusäri alustas.

Kõige suuremaks paisus see äri Pärnus, kus tal oli ohtralt nii kundesid kui ka õpilapsi. Õpilapsed austasid teda väga ja tänutäheks kinkisid talle oma pulmapilte, kui olid õmblemiskunsti kätte saanud ja aeg oli perekond asutada. Selliseid kenade pruutpaaride pilte on praegugi pööningul vanaema asjade kohvris, kuigi paljud hävisid suure sõja lõpus Tartu pommitamisel.

Meie perekond elas kunagise kahepere elamu alumisel korrusel kahes toas. Köök ja muud kõrvalruumid olid ühised teistes tubades elava perekonnaga. Nendega ma eriti kokku ei puutunud, aga teadsin, et sealses perekonnas oli vanaproua ja ema oma viie täiskasvanud lapsega, kolm poega ja kaks tütart. Muist neist viiest vist küll elasid juba kusagil mujal.