Katarina Veltri: Marsi retrograad

Foto: Mihkel Lappmaa, fotograaf Enlil Sonn

Astroloogia on üks enim lahkarvamusi tekitanud teadus. Üks osa usub kogu hingega, et terve nende elu on mõjutatav taevakehadest, ning leiab igal kuul oma lauanurga pealt järjekordse horoskoobi. Teine osa, kes peab ennast kahe jalaga maa peal olevaks, taunib igasugust seost oma käitumise ja sünnikuu vahel ning nimetab eelnevat tulihingeliselt pseudoteaduseks. Kus siis ikkagi paikneb tõde? Kas maailm on tõesti nii must-valge, et ainult ühte uskumust saab nimetada õigeks?

Astroloogid väidavad, et planeetide asend nii sünnimomendil kui ka üleüldse mõjutab inimese käitumist ja emotsioone. Võtame näiteks Marsi, mis peaks kirjeldama raskemaid emotsioone ehk argessiivsust, viha, teotahet ja kannatlikkust. Kui rääkida vihast ja agressiivsusest, tekitavad taolised tunded tavaliselt suurel hulgal probleeme, mis võivad lumepalliefektina aina konfliktsemaks paisuda. Olukordades, kus inimene tunneb talumatut raevu kõige pisemate apsakate üle, võib ta lõpuks sattuda ka konflikti iseendaga, mõistmata, kust need emotsioonid pärinevad.

Astroloogiasse uskuvatel inimestel on võimalik taolisi emotsioone seletada, mis iseenesest tekitab mugavustunnet, sest alati on lihtsam, kui järsku ilmnevatele tunnetele on olemas mingi põhjendus. Nii saab konfliktseid olukordi ka ennetada. Kui on juba eelnevalt horoskoobist loetud, et esineda võivad vihahood, kontrollitakse enda käitumist rohkem.