Siiri Sisask: uni sõjajumalast ja tema planeedist

Foto: Mihkel Lappmaa, fotograaf Laura Nestor

Küllap mind selline unenägemine polekski tabanud, kui mulle poleks enne jõule helistanud Hardo ja küsinud, kas mul võiks sõjajumala ja tema planeediga mõni mõte haakuda. Pikema arutluseta vastasin: „Mulle meenub millegipärast kohe hoopiski too sumerite Tõe ja Õigluse planeet, Mul Apin, mida nad nii väga taga igatsesid.“ Ning kuna just see teema mind juba pikemat aega köitnud oli, lubasingi mõne mõtte kirja panna, ise rõõmustades, et küllap jõulud tänu sellele veidi sisukamaks kujunevad.

Enne veel, kui une kirjeldamiseni jõuan, pean avaldama midagi, mis võib esialgu absurdsena tunduda, aga kahjuks või õnneks on see minu puhul tõsi. Mul on lapsest peale anne näha aeg-ajalt erilise selgusega unenägusid – selliseid, mis meelest ei kao ka aastate pärast. Ma mäletan tänaseni oma esimest taolist unenägu, kui olin alles nelja-aastane! See uni osutus tõeks ühes väga kindlas ja ka kontrollitavas osas, kuid teine osa on selgitatav ainult minusse endasse ja minu elukulgu puutuvaga. Seegi on osutunud tõeks ja osutumas veelgi. Selliseid unenägusid ei saa ise tellida, see ongi mingi looduslik infolävi, mille juhtimist ei ole võimalik mõistusega taltsutada.