Hardo Pajula: neli saadet idamaade filosoofiast ja religioonist

Foto: Markus Tamm

#35 Mägede ja merede raamat

Peeter Espak ja Märt Läänemets

Kaasahaaravas vestluses ülima reaalsuse olemusest, milles osalesid Tiibeti budismile spetsialiseerunud religiooniloolane Alan Wallace ning peamiselt kvantmehhaanikale ja kosmoloogiale pühendunud füüsik Sean Carrol, ütles esimene: „Tihti kuuleme küsitavat: kas mujal universumis leidub intelligentseid eluvorme? Vastus sellele kõlab nii – jah, Aasias leidub.“ Wallace viitab siin oma retoorilise küsimusega asjaolule, et viimastel sajanditel on kogu maailmas peetud ülimuslikuks üht elule ja reaalsusele vaatamise viisi – õhtumaadest alguse saanud empiirilist teadust.

2018. aasta detsembris palusin ma silmaringi avardamise eesmärgil Kuku Raadio Tartu stuudiosse kaks orientalisti: Peeter Espaki ja Märt Läänemetsa. Hommikumaade kaardistamise käigus selgus, et Hiinas anti juba paar aastatuhandet tagasi välja kultuuri- ja etnogeograafiline entsüklopeedia „Mägede ja merede raamat“, kus on ära märgitud ka Balti mere rannikuriba.

#58 Višnu unenägu

Märt Läänemets ja Teet Toome

Briti bioloogi Rupert Sheldrake’i vaimseid praktikaid tutvustava raamatu „Kuidas minna edasi“ alapeatükis „Pealtnäha päris olevused“ arutleb autor ebatavalistes teadvuseseisundites ilmnevate olevuste ontoloogilise staatuse üle. „Šamanismi ja religiooni maailmas peetakse autonoomsete vaimsete olevuste olemasolu enesestmõistetavaks, olgu meil siis tegemist loomavaimude, surnud esivanemate, deemonite, inglite, devade, daakinite, jumalate või jumalannadega,“ kirjutab Sheldrake.

Meie valitsevas maailmapildis pole seda kõike võimalik vastu võtta, ent meie maailmapilt pole ainuvõimalik. „Üks India paljudest kosmoloogilistest müütidest räägib sellest, et jumal Višnu heitis magama ja nägi und. Maailm on tema unenägu,“ tutvustab Sheldrake ühte alternatiivi.

#196 Doktorant Buddha

Märt Läänemets ja Peeter Vähi

„Mida nimetatud praktika endast kujutab?“ küsib klipis „Muutus hakkab pihta õigest seltskonnast“ USA religiooniloolane Huston Smith, kes peab 20. sajandi kõige tähtsamaks tunnuseks seda, et just siis kohtusid ida ja lääs esimest korda teineteisega nagu võrdne võrdsega („Ida ja lääs“, TT#31, 5.23).

„Samme on kokku kaheksa, ent neile eelneb sissejuhatus,“ jätkab Smith samas klipis, „see ei kuulu kaheksa sammu hulka, aga sellest on palju juttu ja Buddha ise pidas seda eeltingimuseks.“ Buddha kaheksaosalisest teest me selles vestlusringis peaasjalikult rääkisimegi.

#208 Šiva tants

Laur Järv ja Teet Toome

Huston Smithist ei saanud me mööda ka Laur Järve ja Teet Toomega salvestatud jutuajamises „Šiva tants“. Saate pealkiri pärineb sedapuhku Aldous Huxley suurepärasest YouTube’i intervjuust „Speaking Personally“ (2. osa). „Vaatame kasvõi neid vapustavaid sümboleid, mis on loodud Indias. Meil ei ole tantsivale Šivale laiahaardelisuselt midagi ligilähedastki,“ nendib Huxley nurkalt. Küllap ta teadis, millest rääkis.