/nginx/o/2023/11/16/15724183t1hc25a.jpg)
Jaanus Harro on raamatus „Uimastite ajastu“ lihtsustatult jaganud uimastid kolme rühma: pärssivad (opiaadid, fentanüül, GHB, kanep), ergutavad (amfetamiin, kokaiin, nikotiin, kofeiin) ning hälvitavad ehk psühhedeelikumid, mis muudavad tegelikkusetaju (LSD, psilotsübiin, ayahuasca, meskaliin, iboga). Tähenduse teejuhtide 34. saatekäigu numbrit kandvas vestlusringis „Hiiepuu hing“ käsitletigi psühhedeelikume, külalisteks olid kutsutud Helle Kaasik ning Anna Luik.
Psühhedeelikume tuleks eristada tavapärastest narkootikumidest, kuivõrd esimeste puhul on domineerivaks motivatsiooniks inimese spirituaalne avanemine, sõltuvustest või negatiivsetest mustritest vabanemine vastupidiselt narkootikumide meelelahutuslikule, tihti ka sõltuvust tekitavale (liig)tarvitamisele. Vestlusring oli jätk Alar Tammingu poolt ellu kutsutud Psycherence konverentsile, mis toimus 2018. aastal Tallinnas.
Ehkki teadusuuringud psühhedeelsete ainete ravivõimete kohta katkesid 1960. aastate lõpus, on üldine huvi selle teema vastu märgatavalt kasvanud. Tegemist on omamoodi psühhedeelse renessansiga, kus nii taju muutvate psühhedeelsete ainete populaarsus kui ka nende teaduslik uurimine on viimasel ajal taas elavnema hakanud.