Kaie Metsla: veelgi avaram maailm

Foto: Mihkel Lappmaa, fotograaf Enlil Sonn

21. sajand on piiride nihutamise aeg. Sellega kaasneb järjepidev pingutus jääda inimeseks, seda nii psühholoogilises kui ka füüsilises plaanis. Iluoperatsioonide kasv on toonud kaasa selle, et täiuslikuma iluideaali asemel liigutakse kohati vastassuunas – ilult inetuse poole. Ühest küljest kiidetakse tehnokraatlikku elu virtuaalreaalsuses, teisest küljest märkame üha suurenevat survet ühiskonnaelu reguleerivate loomuvastaste käskude ning keeldude kehtestamiseks.

Kirjeldatut ei saa enam lugeda eriskummaliseks või hälbimiseks normaalsusest, vaid see on saanud osaks meie igapäevaelust. Me harjume ja kohaneme kiiresti. See tekitab kõhedust. Aga kas toimuv ikka muudab maailma ja meid endid selle osana paremaks?

Materialism on elujõuline filosoofia, aga see ei ole kogu lugu, ütleb tänase lehe intervjuus USA psühholoog Dean Radin. Materialistlik mõtteviis paneb proovile inimese võime vaadata maailma armastava pilguga. Materialistlikul elufilosoofial rajanev majanduskeskne ellusuhtumine tõmbab varakamate ja vähemvarakate vahele tugeva eraldusjoone. See kujundab juba varases nooruses ebatervet, peamiselt ühel hindamiskriteeriumil – rahal – põhinevat suhtumist kaasinimesesse ja kujundab klassiühiskonda.