Tanel Tammet: transhumanism ja päristehnoloogia

Foto: Mihkel Lappmaa, fotograaf Enlil Sonn

Transhumanism mõtleb inimese tehnoloogilisest täiustamisest ja võimendamisest. Muidugi, igaüks saab ennast füüsiliselt või vaimselt treenides ise täiustada – ilma tehnoloogiliste lisanditeta –, kuni piirid ette tulevad. Teisalt ei paista tehnoloogiline areng olema piiratud. Kes ütleb, et tulevikus ei leita intellektuaalsete võimete mitmekordistamiseks geenide muundamise võimalusi, viisi siirdada inimajusse supervägevat tehismõistust, aju otsesidumist arvutimänguga simuleeritud maailmas või lennuvõimelisi tehisjalgu.

Meditsiin areneb reaalselt, lennata saabki üha väiksemate lennumasinatega, paremad proteesid sisaldavad üha paremaid arvuteid ja Elon Muski ettevõte Neuralink suudab ahvi ajusignaalidega ühtteist teha. Seda enam tasub küsida, mis on šanss ettekujutatud inimese täiustuste teokstegemiseks ehk kus jookseb piir ilukirjanduse ja päristehnoloogia vahel.

Mis on hetkeseis? Ma ei tea ühtegi olemasolevat inimese täiustamise tehnoloogiat, mis suudaks mingit normaalse terve organismi funktsiooni kuidagi paremaks teha (ma ei mõtle siin kehaväliseid masinavärke à la jalgrattad või mobiiltelefonid). Pea kõik tehnoloogilised organismi täiustused on teatud laadi proteesid, mis kompenseerivad (osaliselt) kadunud nägemist, kuulmist, kõndimist, neerude tööd või muud taolist. Ükski neist proteesidest ei ole sama hea kui tavaline terve funktsioon ise, rääkimata millegi täiustamisest. Erandina võimaldavad anaboolsed steroidid ja teised dopinguained saavutada vägevaid lihaseid või suurt vastupidavust, samas mõjuvad need organismile tervikuna kahjustavalt. Alkohol garanteerib hea tuju, kofeiin ärksuse. Antidepressandid aitavad paljusid patsiente. Ja nii edasi. Samas ei ole leitud ühtegi mõnuainet, rohtu või geeniteraapiat, mis tavalise terve inimese vaimseid võimeid märgatavalt suurendaks. Enamik Neuralinki ahve suri katsete tagajärjel ning ettevõte ei ole siiani suuremat edu saavutanud.