Isegi mu sõbrad ei saa lõpuni aru, miks ma sellega tegelen. Mis saab olla huvitavat lootusetute „lihtsakeste“ kurbades lugudes ja ennastohverdavas töös? Minul aga on põnev, eneseohverdusest pole juttugi (kui välja arvata kohustuslik tasuta lisatöö, MTÜ-le rahanuiamine, äraütlemiste allaneelamine ja aruandlus). Filoloogina naudin tekstide toimetamist lihtsasse keelde ja eriti tagasisidet meie testijatelt. Kuna tekstide toimetamise eelduseks on teksti sisust arusaamine, olen ka mina hakanud mõistma, missugune on üldine ettekujutus sellest, kuidas meie sotsiaalsüsteem töötab, ja mismoodi see päriselt töötab või ei tööta. See on muidugi väga huvitav (tegelikult hoopis äärmiselt kurb), aga põhiline, mis mind Vaimupuu tegemiste juures võlub, on hoopis muu: inimese aju ja selle võime areneda. Olen teinud meediakoolitusi kerge intellektipuudega inimestele ja õppinud ise neist koolitustest rohkemgi kui mu õpilased. Eelkõige saanud kinnitust, et kõik inimesed oma arusaamise ja vaatenurkadega on erinevad, aga erinevus ei tähenda rumalust.
/nginx/o/2017/03/08/6421683t1habef.jpg)
