Teine oluline üliinimese kontseptsioon pärineb transhumanistlikust liikumisest, mille pooldajad usuvad, et üliinimest on võimalik luua tehnoloogiliste ja bioloogiliste uuenduste abil. See propageerib näiteks aju ja arvuti liideste, geenimuundamise ja tehisintellekti integreerimist inimese kehasse.
Filosoofide ja kunstnike jaoks on üliinimene tähistanud täiuslikku inimest, erakordsete võimetega indiviidi või inimkonnast kõrgemale arenenud olendit. „Nõnda kõneles Zarathustra“ on selle mõiste populariseerimisel mänginud väga suurt rolli. Nietzsche nägi oma üliinimeses radikaalse elujaatuse väljendust. See ületas nihilismi, sest suutis luua uusi, elukõlbulikke väärtusi, mis olid vastandiks hävinud või eitatud väärtustele, nagu näiteks igavesed moraalinormid. Üliinimene oli Nietzsche jaoks ka eneseusu, enese teadliku jaatamise kehastus.
/nginx/o/2023/11/09/15707959t1h23b1.jpg)
/nginx/o/2023/10/19/15665917t1h146a.png)