Jaak Kikas: ilmutus ja inspiratsioon

Foto: Markus Tamm, fotograaf Peeter Paasmäe

Vikipeedia määratleb ilmutust religioonis kasutusel oleva mõistena, et tähistada transtsendentse Jumala vahetut tahteavaldust nähtavakssaamise, sõna või teo kaudu ja temast lähtunud sõnumit (teavet). Teoloog ja filosoof Uku Masing on aga arvanud, et „see, mida me täna nimetame intuitsiooniks, inspiratsiooniks, taipamiseks oli korra ilmutus” ja et „kui Curie ja Einstein elanuksid 20. sajandil eKr, siis nende tunnetusi oleks peetud ilmutusiks ja nad ise leppinuksid sellega täiesti“.

Anekdootlikke heureka-momente on teaduse ajaloost teada õige mitmeid – kas siis tõelisi või ilukirjanduslike liialdustega. Alates vannist välja karanud ja mööda Sürakuusa tänavaid paljana plaganud Archimedesest, kel tuli vanni astudes ja kaasnevat veetaseme tõusu jälgides pähe elegantne idee keeruka kujuga keha (kuningakroon) ruumala määramiseks. Või siis see idee, mis tuli Isaac Newtonile talle ta koduaias pähe kukkunud õuna mõjul. Nii või teisiti on tegemist momendiga, kus meie alateadvusest vupsatab äkki välja midagi üllatavat. See üllatus võib muidugi olla ka midagi vägagi oodatut, näiteks teid pikemalt painanud teadusliku probleemi lahendus.