Lembit Peterson: Hamleti ilmutus

Foto: Markus Tamm, fotograaf Enlil Sonn

Wittenbergi ülikoolielust koju Helsingöri isa matustele saabudes avastab Hamlet, et peieroad kantakse üle pulmalauale. Uus kuningas, isa vend abiellub vana Hamleti naisega, noore Hamleti emaga. Hamlet kistakse ühtäkki maise möllu puntrasse, kus ta peab hakkama tegelema pahelise maailma kaosega. Ta satub võimumängude, tumedate tungide, kättemaksu ja irvete keskele. Keset lihalikkuse pimedust – aias, „kus seemet kasvatab vaid vohav rämps, mis võimust võtnud on“ – osutub ta troonilolijate vangiks. Tal pole enam võimalust tagasi pöörduda puhta humanitaaria õpingute maailma. Tal tuleb siia jääda.

Ja siis on ilmutuse hetk. Hamlet kohtub oma isa vaimuga, kes tuleb puhastustule piinadest üürikeseks maa peale. Ta kõneleb Hamletile uue kuninga Claudiuse vennatapust ja annab Hamletile ülesande jubeda ja ülekohtuse mõrva eest kätte maksta. Kukelaulu kõlades kaob isa vaim tagasi puhastustulle, jättes Hamleti oma kohustusega üksi. Tundub, et isa vaimu piinad ei lõpe enne, kui see korraldus on täidetud. Ülesanne tuleb aga täita, toonitab vaim, südant rüvetamata „ning ära hinges hau halba ema vastu“.