Urmas Lennuk: #32 Eestlase evangeelium

Foto: Markus Tamm, fotograaf Helen Solovjev

Kui „Kõrboja peremees” sajand tagasi ilmus, polnud retseptsioon valmis autori kujundit romaani lõpus punaste pihlamarjadega mängivast lapsest võtma kui lootust uuest Eestist. Ega ilmselt poleks tänagi ja vaevalt, et me sellele sümboolsusele üldse mõtleksime, kui Tammsaare ise poleks nimetatud kujundile säärast tähendust taha haakinud. Aga klassikal on ajas komme omandada uusi tähendusvälju ja nõnda muutub ka „Kõrboja peremees” meie lugemislaual iga aastaga.

Tammsaare enda vaated haridusele ja poliitikale olid omas ajas radikaalsed ja rahvuslikud, mis pole ka üllatav, sest oma pidevas kaeblemises, kuidas raha on vähe, kujundas ta enesest tänases kontekstis pigem sotsiaaldemokraadi kui isamaalase kuvandi, kuigi tegelikkuses kuulus pigem keskklassi ja oleks valimistel valinud ilmselt hoopis reformierakonda. Samas, kui arvestada praegust Eesti siseriiklikku situatsiooni, kus tervishoiu- ja haridussüsteem on kriitilises seisus, võiks arvata, et rahvakirjanik kalduks oma heidutuses lausa rahvuslike konservatiivide sõjakaisse ridadesse.