Hardo Pajula: neli saadet suhetest ja süüst

Foto: Markus Tamm

#32 Eestlase evangeelium

Vallo Kirs ja Urmas Lennuk

„Kõrboja peremees“ võis vabalt olla esimene kirjandusteos, millest me rääkisime sarjas kaks korda. Hiljem vestlesime „Lord Jimist“ koguni kolmel korral. Lembit Peterson, kes kirjutab tänases lehes Hamleti ilmutusest, ütles, et Tammsaare romaan on suguluses Becketti näidendiga „Oodates Godot’d“. Nii meenub mulle 18. numbri intervjuust. Esimest korda vestlesime „Kõrboja peremehest“ sarja 16. saates „Vannutatud neitsi“ Kaie Mihkelsoni ja Tõnu Õnnepaluga. Esimene neist kehastas Kõrboja Annat Leida Laiuse 1979. aasta mängufilmis, teine kirjutas suurepärase järelsõna romaani uuele väljaandele.

32. vestlusringis olid Kuku Raadio kunagise Veerenni tänava stuudios Vallo Kirs ja Urmas Lennuk. Esimene neist lavastas Ugalas haarava suvelavastuse „Kõrboja perenaine“, teine oli selle dramaturg. Urmas Lennuk kirjutab siinsamas saatest pikemalt.

#33 Elekter ja inimene

Andrus Kivirähk ja Marju Kõivupuu

„Me kasutame elektrit, aga elekter meid ei kasuta... Kust me seda teame? Võib-olla on just elekter see, mis ajab meid kõike seda tegema, mis me tõeliselt teeme. Võib-olla ei taha ükski inimene sõda, aga elekter sunnib peale, sest talle meeldib inimesega mängida. Laseb teda, vaest looma, uurida iseend ja muid asju, laseb teda ehitada suuri maju ja sildu, laseb teha masinaid ja mööbleid, pilte ja kujusid, raamatuid ja helisid ning järgmisel silmapilgul laseb kõik purustada,“ kirjutas Tammsaare oma luigelaulus, Teise maailmasõja eelõhtul kirjutatud romaanis „Põrgupõhja uus Vanapagan“.

Need read kõlasid väga päevakohaselt juba 2019. aasta alguses, kui me selle vestluse linti võtsime. Vahepeal ei ole need oma aktuaalsusest midagi kaotanud.

#146 Suhted sakstega

Toomas Haug ja Maarja Vaino

„Kui mulle antaks ultimatiivne käsk, et ma pean valima sellest romaanist üheainsa lõigu, siis mis lõik see oleks?“ küsis Toomas Haug ja tsiteeris vastuseks Oskari sisemonoloogi, millega viimane pöördub oma sakslasest armastatu poole: „Mul ei ole kuigi palju usku iseendasse: ükski ei või sellesse uskuda, mida tal ei ole. Ainult üks kord elus olen ma seda usku tundnud kogu oma ihu ja hingega, kogu oma südameverega... aga sellest, armuline preili, ei või ma teile rääkida, sest see juhataks meid Võnnu alla, millest teie ehk ei taha kuulda.“

Teiste sõnadega, suhted sakstega on olnud keerulised. Vestlesime neist põhjalikult Vene invasiooni eelõhtul.

#161 Saladus, saatus ja süü

Vano Allsalu ja Märt Väljataga

„Conradi puhul ongi vast kõige huvitavam tema arusaam tsivilisatsiooni haprusest... Täna on tsivilisatsiooni koorik lagunemas ja me näeme, mis meie jalge all märatseb. Seetõttu on Conrad just praegu väga oluline,“ ütles meile inglise kirjanik Paul Kingsnorth (TT#22, 8.22). See on ka põhjus, miks oleme rääkinud Joseph Conradist koguni neljas saates, mille külalisteks on olnud veel Ain Kivisaar, Agne Kivisaar, (:)kivisildnik, Leo Kunnas ja Kaie Metsla.