juhtkiri ⟩ Hardo Pajula: me ei ole siin üksi

Foto: Andre Taal, fotograaf Enlil Sonn

„Kui loodus on haige, ei saa meie liik olla terve. Me oleme jõudnud ajastuvahetuse künnisele. Käimas on meie eluaja suurim revolutsioon. On aeg mõista, et me ei ole siin üksi ja me ei eksisteeri lahus ei üksteisest, bakteritest, ülejäänud maailmast ja lõpuks ka mitte kosmosest. Kui me sellest aru saame, muutub kõik,“

ütles Tähenduse teejuhtide teisele numbrile antud intervjuus USA mõtleja Charles Eisenstein („Üksi pole võimalik terve olla“, 10.20). Need sõnad tulid mul selle lehenumbri kokkupaneku käigus ikka ja jälle meelde. Osalt on asi ilmselt selles, et Eisensteinist oli seoses Robert F. Kennedy valimiskampaaniaga meil alles juttu („Õnnelik lapsepõlv“; TT#32, 6.23) – aga mitte ainult.

Need read võtavad napilt kokku mu enda nelja-viie aasta jooksul toimunud paradigma vahetuse sügavama sisu. Maailmavaate muutusel on kaks komponenti: kogemuslik ja filosoofiline, viimane tegeleb neist minu arusaamist mööda esimese mõtestamisega. Ma olen oma nõrkust lihtsate selgitavate jooniste vastu juba tunnistanud („Väike vahva pilt“; TT#21, 6.22). Seetõttu aitas mul endast ja ümbritsevast paremini aru saada diagramm, mille joonistab oma 2006. aastal ilmunud raamatu „Kosmos ja psüühe“ alapeatükis „Nüüdisaegne kosmoloogiline olukord“ teine USA mõtleja Richard Tarnas.

Tarnase diagrammil on teineteise kõrval kaks ringi, mõlema sees on omakorda teine ring, vasakpoolsel suurem ja katkendliku joonega, parempoolsel tilluke ja pidevjoonega. Vasakpoolne suurem ring on üleni toonitud, parempoolsel on toonitatud vaid väike pall suure sees. Tarnase tõlgenduses esindab vasakpoolne ring põlisrahvaste (primal world view) ja parempoolne hilismoodsat (late modern world view) maailmavaadet. Väiksem ring kujutab nii vasak- kui parempoolsel joonisel „Mina“ (Self), millest väljapoole jääb Maailm (World).

Foto: Andre Taal

Vasakpoolse joonise katkendjoon näitab Mina poorsust, see ei ole muust maailmast täiesti eraldi. „Põlisrahvastel, tegelikult kõigil inimestel, kes elasid maailmas enne 16. sajandi algust, oli arusaam, et ülejäänud maailm on samal viisil hingestatud kui meie, et arukus ja hing on põimitud loodusesse ja kosmosesse,“ ütles Richard Tarnas EBS-i kursusel „Hinge kood“ peetud külalisloengus. Hilismoodsat maailmavaadet kujutaval joonisel on arukusest ja hingestatusest saanud ainult inimese omadused. Maailma eraldab Minast pidevjoon ning tooni kaotanud välismaailmast on saanud tajuvõimetu objekt. „See joonis väljendab kartesiaanlikku subjekti ja objekti eristust,“ selgitas Tarnas samas loengus.

Newtoniga päädinud kopernikliku pöörde käigus tõrjus moodne maailmavaade põlisrahvaste animismi kõrvale. „Tänapäeval on Baconi nägemusest saanud pea iga valitsuse ametlik filosoofia,“ ütleb inglise bioloog Rupert Sheldrake. Jutt käib 17. sajandi teise veerandi alguses surnud Inglise riigimehest ja filosoofist Francis Baconist, kes on teadusliku revolutsiooni oluline käilakuju. Teisisõnu, kui välisuudised välja jätta, siis lähtuvad kõikide riikide kesktelevisioonid ühtedest ja samadest alusoletustest ning ajavad laias laastus sama joru.

Charles Eisensteini, Richard Tarnase ja paljude teiste sõnul seisneb juhtkirja alguses viidatud ajastumuutus põlisrahvaste animistliku maailmanägemise tagasitulekus lääne kultuuri. See ei tähenda lehtonnidesse tagasironimist, vaid loobumist nartsissistlikust lähtekohast, nagu oleks teadvus üksnes inimese pärisosa. See ei tähenda ka õpitu unustamist. „Kui me võtame oma teadusuuringutes kasutusele põlisrahvaste epistemoloogia, saame enda käsutusse uued töövahendid, ilma et me seejuures midagi kaotaksime,“ ütleb selle lehe intervjuus Greenwichi Ülikooli psühholoog David Luke.

                                                          ...

Äsja valmis „Kosmose ja psüühe“ mitmesajaleheküljelise eessõna eestikeelne tõlge. Seda 1991. aastal ilmunud „Õhtumaa vaimu passioon“ sisuliselt on. Meil on suur heameel seda teile soovitada.