Hardo Pajula: neli saadet apokalüpsisest, millenaristlikest sektidest ja tavalistest meestest

Foto: Andre Taal

#31 Irvakil uks

Leo Kunnas ja Raul Sööt

„Seejuures ei olnud 101. RPP näitel ainsatki juhtumit, kui hukkamisest kõrvale hoidvale sõdurile oleks rakendatud karistust... miks ja kuidas siis ikkagi enamik mehi otsustas käsku täita, kui oleks saanud seda potentsiaalselt ka vältida?“ küsib lehe totalitarisminumbris meie noorterubriigi autor Aksel Tamlak („Ideoloogia ja psüühika Natsi-Saksamaal“; TT#29, 3.23). Sama küsimuse esitab siinsamas kirjanik ja erusõjaväelane Leo Kunnas. Mõlemad mehed räägivad ühest ja samast teosest – 2020. aastal Edmund Burke’i Seltsi raamatusarjas ilmunud Christopher Browningi „Tavalistest meestest“.

Ma kuulsin sellest raamatust esimest korda Joe Rogani vestlusest Jordan Petersoniga (JRE#877). „Asjad jõuavad kohutavatesse kohtadesse samm-sammult,“ ütles Peterson, „kui see protsess peaks kellelegi huvi pakkuma, siis lugege Christopher Browningi „Tavalisi mehi“ — see on hirmus raamat.“

#37 Surnud käsi

Peeter Espak ja (:)kivisildnik

„Mistahes maa aluste õõnestamisel on neli staadiumi: demoraliseerimine, destabiliseerimine, kriis ja normaliseerimine,“ teab rääkida 1970. aastal läände põgenenud KGB agent Juri Bezmenov. „Demoraliseerimine võtab aega 15–20 aastat. Miks just nii kaua? See on minimaalne ajavahemik, mille kestel kasvatatakse üles uus tudengipõlvkond.“

2019. aasta veebruaris vestlesime Peeter Espaki ja (:)kivisildnikuga läänes jõudu koguvatest millenaristlikest sektidest, mille tugipunktideks on USA ida- ja läänekalda nooblimad ülikoolid. Sven võttis asja kokku nii: „Venelastel oli tuumasüsteem „Surnud käsi“, mis pidi tagama selle, et kui Nõukogude Liit maa pealt hävitatakse, siis on neil kuskil mägede all ikka veel mingid aatomrelvad, mis annavad ülejäänud maailmale lõpliku löögi, hävitavad kõik. Lääne ülikoolid ongi nüüd Nõukogude Liidu surnud käsi, mis hävitab kõike.“ Ma arvan, et (:)kivisildnik liialdab siin vähem kui tavaliselt.

#42 Kristluse eshatoloogiline sütik

Toivo Pilli ja Joosep Tammo

John Gray „Black Mass: Apocalyptic Religion and the Death of Utopia“, millele oli pühendatud Tähenduse teejuhtide 14. vestlusring, avas paarkümmend aastat tagasi mu ees uue horisondi. Gray juhtis muuhulgas tähelepanu briti ajaloolase Norman Cohni raamatule „The Pursuit of the Millennium“.

Aasta enne koroonatralli rääkisime teoloogide Toivo Pilli ja Joosep Tammoga muuhulgas ka apokalüptilisest poliitikast. Mulle on sellest saatest eriti meelde jäänud Toivo sõnad: „Kriisiolukordades on üheks kriitiliseks momendiks ilmselt ikkagi alandlikkus kuulata erinevaid hääli ja mitte kapseldada vastuseid ainult ühte kohta.“

#96 Tänapäeva apokalüpsis

Toomas Jürgenstein ja Aro Velmet

Esimese koroona-aasta sügisel tulime apokalüptilise poliitika juurde jälle tagasi. Sedapuhku olid stuudios Toomas Jürgenstein ja Aro Velmet. Ma ei mäleta, kas selles saates tuli jutuks USA jungiaanlik psühholoog James Hillman, kelle arvates on apokalüptiline fantaasia kristlikusse kalendrisse sisse kirjutatud. Nii väidab vähemalt tema sõber ja kauaaegne kolleeg Richard Tarnas oma 2021.aasta detsembris EBS-is peetud loengus.