Leo Kunnas: #31 Irvakil uks

Foto: Andre Taal, foto on erakogust

2019. aasta kevadel, kolm aastat enne Venemaa laiaulatusliku kallaletungi algust Ukrainale salvestasime Tähenduse teejuhtide sarjas saate, kus rääkisime Christopher R. Browningi raamatust „Tavalised mehed. 101. reservpolitseipataljon ja juutide hävitamine Poolas“. Siis ei olnud seda dokumentaalset teost veel eesti keeles avaldatud. See ilmus aasta hiljem Edmund Burke`i Seltsi raamatusarjas.

Järgnevalt katkend raamatu tutvustusest: „Pataljoni liikmed ei olnud ei tulihingelised natsid, antisemiidid ega treenitud tapjad, vaid tavalised keskealised mehed. Kuidas võisid neist siiski saada massimõrvade kuulekad täideviijad? 1960. aastail kirja pandud tunnistuste põhjal rekonstrueerib autor nende igapäevaelu ja kujunemise kalestunud mõrvariteks. Mõtlemisainet pakkuv lugemine, eriti kuna kõik need psühholoogilised tegurid, mis võivad viia sellise inimese kujunemiseni, toimivad ka nüüdismaailmas.“

Me hakkasime juba kõike unustama. Enne Venemaa laiaulatuslikku agressiooni Ukraina vastu seostusid sõjakuriteod pigem Jugoslaavia lagunemissõdade, Tšetšeenia, Rwanda või Daesh’iga. Mida põlvkond edasi, seda kaugemaks hakkavad okupatsioonirežiimide, kommunistide ja natside kuriteod meile jääma. Ukraina sõda on meile äratus ka ses mõttes, et sõjakuritegude osas pole paraku mitte midagi muutunud, need toimuvad siinsamas meie geograafilises läheduses täna ja praegu.