Neli saadet orjusest, kurjusest, vabadusest ja armastusest

Foto: Veebipilt Markus Tamm

#30 Vaikiv valmisolek orjuseks

Hendrik Lindepuu ja Peeter Sauter

„Ma ei tea, milliseks kujuneb Lääne-Euroopa edasine saatus, aga ma tundsin seal sõjajärgsetel aastatel sama, mida ma tundsin Poolas 1930-ndatel... See oli justkui surmajärgne eksistents. Lääne-Euroopa puhul kujutas see endast elavate maade muutumist muuseumiks ja vaikivat valmisolekut orjuseks,“ kirjutab Nobeli kirjandusauhinna laureaat Czesław Miłosz raamatus „Jahimehe aasta“.

Samast teosest on mulle meelde jäänud teinegi lõik:

„Seks. Iha on peamiselt legend. Mehe ja naise suhe on esmajoones enesearmastuse mäng. Ja seetõttu on kogu see valdkond kahtlane ja määritud. Siit ka südamepiinad. Ja samas tean, et Swedenborgil oli õigus: tõeline abielu on paradiis maa peal. Seda ma otsisin ja seda, ehkki üürikest aega, koos Jankaga ka kogesin.“

2015. aasta suvel käisime Kaiega Leedus Miłoszi sünnikodu vaatamas. Kirjutasin sellest reisist Nihikale loo „Keel on ainus kodumaa“.

Kõnealusest saatest kirjutab siinsamas pisut pikemalt poola kirjanduse eestindaja Hendrik Lindepuu, kes osales seal koos kirjanik Peeter Sauteriga.

#44 Palavikus linn

Toomas Lott ja Mats Volberg

„Pange tähele, et ma viitan järjekindlalt „Politeiale“. Seni, kuni te ei ole „Politeiat“ läbi lugenud, ei saa te end pidada harituks. Lugege „Politeiat“! Mittelugemine ei ole vabandatav! Lugege „Politeiat“! See on klassika. Kõige mõjuvõimsam raamat Lääne tsivilisatsioonis on Piibel, aga tema kannul ongi ilmselt kohe „Politeia“. Lugege „Politeiat“! Jõudis see teile kohale? Lugege „Politeiat“!“ manitseb meid Briti-Ameerika filosoof Arthur F. Holmes.

Mina lugesin „Politeia“ ingliskeelse tõlke läbi 2019. aasta talvel Audrus. Valmistusin siis George Orwelli romaanile „1984“ pühendatud kursuseks „Totalitarismi tüvi“. Sellel kursusel jõudis pidada külalisloengu Marju Lepajõe, kelle mälestusele oli pühendatud lehe seitsmes number (3.21).

Me tegime Toomas Lotiga „Politeiast“ veel kaks saadet: „Ihalev hingeosa“ (TT#53) ja „Pagendatud purgatoorium“ (TT#63). Esimeses oli meie vestluskaaslane Laura Viidebaum (seni ainsana üle traadi), teises Roomet Jakapi.

#49 Vägivalla monopol

Ülle Madise ja Jüri Saar

Selle vestlusringi vahetuks ajendiks oli üks meil. Olin palunud noorel inimesel kommenteerida Kanada kirjandusteadlase Janice Fiamengo lühiklippi „Järsku oli 19. sajandi antifeministidel ikkagi õigus“. Nooruk kirjutas mulle nii: „Tekitab muret, et kodanikuvabadused on muutumas status quo’ks, mille kasulikkust ei püüta ratsionaalselt kaitsta. See proua ei toonud ju ühtegi argumenti, miks süütuse presumptsioonist loobumine on halb.“

Ma jäin nende sõnade üle järele mõtlema ning palusin saatesse õiguskantsleri Ülle Madise ja õigusteadlase Jüri Saare, et neilt süütuse presumptsiooni kasulikkuse kohta lähemalt järele uurida.

„Iga suguharu püüab vägivalla monopoliga kurameerides kaikamehe enda poolele võita, et sellega siis plats puhtaks teha,“ ütles selles saates tänaste poliitlahingute kohta Jüri Saar.

#51 Kust tuleb kurjus?

Kristiina Kivil ja Ivar Tröner

Neli aastat tagasi ilmus seltsi raamatusarjas Carl Gustav Jungi „Vastus Iiobile“. Selle teose keskpunktis on teodiike – teoloogia osa, mis püüab põhjendada Jumala headust ja kõikvõimsust ning lepitada seda kurjuse ja kannatuste vaieldamatu olemasoluga. „Üks vähki surev süütu laps esitab Jumalale ja tema õiglusele rohkem küsimusi kui kõik teoloogiafakulteedid kokku,“ võttis selle teema kokku Ivar Tröner. Ivar oli saates koos Kristiina Kiviliga, kes „Vastuse Iiobile“ maakeelde ümber pani.