juhtkiri ⟩ Hardo Pajula: tõenduspõhjatu Prometheus

Foto: Andre Taal, fotograaf Enlil Sonn

„Jumal ei mängi täringuid.“

Albert Einstein

„Kriisi on võimatu leevendada, rakendades sama strateegiat ja ideoloogiat, mis selle kriisi algselt tekitasid. Põhjalikumal analüüsimisel on praegune globaalne kriis oma loomult psühhospirituaalne,“ kirjutab USA psühhiaater Stanislav Grof raamatus „Kosmiline mäng“.

„Tegelikud probleemid asuvad poliitilisest ja majanduslikust tasandist palju sügavamal. See on ka põhjus, miks me ei leia neile poliitilisi ega majanduslikke lahendusi,“ sekundeerib talle Inglise kirjanik Paul Kingsnorth (vt „Stsientism ja seks“; TT#22, 8.22). Mõlema autori arvates on üleilmne kriis oma olemuselt maailmavaateline.

Sõnaraamatu järgi on maailmavaade „põhimõtete, veendumuste ja ideaalide kogum, mis määrab inimese suhtumise tegelikkusse ja tema peamised tegevussuunad“. Kuivõrd tegelikkusel on mitu kihti – poliitiline, majanduslik, filosoofiline, teoloogiline ja mütoloogiline –, on mitmekihiline ka meie maailmavaade. Selle muutusest räägitakse ka siis, kui poliitik A vahetab erakonna B erakonna C vastu. Mida sügavamale tegelikkusse me kaevume, seda keerulisem on meil endal oma maailmavaadet märgata. Meeleelundid ühes neid siduva närvivõrguga loovad piisavalt veenva maailmapildi, aga see on ikkagi pilt, mitte tegelikkus ise. Viis, kuidas me maailmale vaatame, kujundab meie maailma, teisisõnu – maailmavaated loovad maailmu. Kui Grof ja Kingsnorth räägivad maailmavaatelisest kriisist, siis ütlevad nad, et kollektiivne psüühe on loonud endale tegelikkusest kahjuliku ettekujutuse. Me elame hukutavas fantaasias ja seetõttu kisub iga uus rahatrükk, raudtee ja sõjakäik meid üha sügavamale sohu.

Majanduskasvu eesmärk kasvab välja utilitaristlikust filosoofiast (utilitas, ld ’kasu’), mis võrsub omakorda puritaanlikust teoloogiast. Viimase juured ulatuvad omakorda Vanasse Testamenti ja kreeka mütoloogiasse. Kreeka jumalate panteon on mitmekesine, sealt leiab igaks elujuhtumiks midagi. Uusaja jaoks on erilise tähtsusega Prometheus (kr ’ettemõtleja’), kes on alates antiigist olnud võimu kuritarvituste ja ülekohtu vastase protesti sümbol. Karl Marx hindas just Prometheust kreeka jumalate hulgast kõige kõrgemalt. Materialistlik maailmavaade kujutab endast makroökonoomika, utilitarismi, puritaanluse ja prometheusliku elutunnetuse vastuoksuslikku sulamit. See on meie kehtiv kosmoloogia – dogma, mida peetakse tõeks ilma tõestamata (Prometheust ongi keeruline tõestada).

Kosmoloogilised „probleemid on olulised, sest me elame paradigmas või maailmavaates, mis määrab ära, kuidas me mõtleme, tunnetame maailma ja mõistame oma kaasinimesi,“ ütleb tänase lehe intervjuus Teadus- ja Meditsiinitöötajate Võrgustiku (Science and Medical Network) direktor ja selle ajakirja Paradigm Explorer kauaaegne peatoimetaja David Lorimer. Tema sõnul ilmutab kehtiva kosmoloogia kahjulikkus ennast eelkõige inimese suhtumises iseendasse. „Kui me võtame oma ligimesi bioloogiliste masinatena või – nagu ütleb Yuval Noah Harari – häkitavate loomadena, võime nendega teha kõike, mis meil parajasti pähe tuleb,“ selgitab Lorimer meie intervjuus.

Harari sõnul on teadvus ajuprotsesside bioloogiliselt kasutu kõrvalsaadus, keeruliste närvivõrgustike tekitatud mentaalne prügi. See on teekannust (ajust) tõusev aur, millel puudub iseseisev tähendus. Briti bioloog Rupert Sheldrake on Harariga vastupidisel arvamusel. „Ma leian, et peamine erinevus ateistliku ja religioosse maailmavaate vahel seisneb teadvuse käsituses. See on võtmeküsimus,“ ütleb ta klipis „Inimteadvus on olemas tänu endast suuremale teadvusele“.

                                                           ...

Vürfvel veeres nii, et võtmeküsimuseni jõudsime 2023. aasta lehekuus, lehe 31. numbris. Teine täring andis seitse kaasautorit ja nende arvamused. Kas jumal mängib täringuid või mitte, jäägu iga lugeja enda otsustada. „Falsifitseerimine ei ole psühhoteraapias oluline teema,“ ütleb selle kohta arhetüüpilise psühholoogia rajaja James Hillman.