„Kui te ütlete, et te ei tunne metafüüsika vastu huvi, siis olete enese teadmata mingi metafüüsika juba omaks võtnud.“

Alfred North Whitehead

„Me oleme tupikus ja kui me samamoodi jätkame, ei pruugi me sellest elusalt välja tulla... isegi kui see võtab kakskümmend, viiskümmend või sada aastat, on tulemuseks ikkagi elamiskõlbmatu planeet,“ ütles intervjuus meediaplatvormi Rebel Wisdom asutaja ja eestvedaja David Fulleriga (vt ka „Kes meist on siin õigupoolest naiivne?“; TT#1, 9.20) USA psühhiaater, transpersonaalse psühholoogia üks rajajaid Stanislav Grof. See usutlus leidis aset 2019. aasta jaanuaris, pisut aasta enne globaalse kriisi akuutse faasi algust.

1956. aastal Praha Karli Ülikooli arstiteaduskonna lõpetanud Grof osales samal aastal vabatahtlikuna oma ülikooli LSD-eksperimendis. „Toibusin sellest kogemusest hingepõhjani puudutatuna ning meeletult rabatuna kogetu võimsusest,“ meenutab ta aastaid hiljem. Möödunud aastal oma 91-aastast sünnipäeva tähistanud Grof on uurinud üle poolesaja aasta holotroopseid („terviklikkusele orienteeritud“) teadvusseisundeid. Tema sõnul on kõikides maailma religioonides selliste seisundite esilekutsumiseks välja arendatud väga erinevad meetodid, mida ta nimetab „pühaduse tehnoloogiateks“. Transpersonaalne psühholoogia ongi suures osas välja kasvanud põlisrahvaste šamanistlikest traditsioonidest.

2010. aastal eesti keeles ilmunud raamatus „Kosmiline mäng“ kirjeldab ja analüüsib Grof holotroopsetes teadvusseisundites patsientidele osaks langenud filosoofilisi, metafüüsilisi ja spirituaalseid kogemusi. „Seni pole ma kohanud ühtegi inimest, kellel on olnud sügav kogemus transtsendentaalsetest sfääridest ja kes pärast seda oleks endiselt nõus lääne materialistliku teaduse maailmavaatega,“ kirjutab ta alapeatükis „Holotroopsed teadvusseisundid ja kujutluspilt reaalsusest“.

Exeteri Ülikooli teadvusfilosoofia (philosophy of mind) õppejõud Peter Sjöstedt-Hughes on metafüüsika ja psühhedeelia kokkupuutepunkte uurinud üle kümne aasta. Tema sõnul võimendavad lääne kultuuris teineteist praegu kaks suurt muutust: psühhedeelne ja metafüüsiline renessanss. Pärast teaduskeele analüüsiga tegelenud loogilise positivismi pikka valitsusaega on metafüüsika lääne filosoofias uuesti moes. Kahtlemata on huvi metafüüsika vastu toitnud sel sajandil uuesti kasutusele võetud psühhedeelne teraapia. Uuringud näitavad, et kõige tervendavamat mõju on patsientidele avaldanud sellised raviseansid, mis on muutnud põhjalikult nende arusaamist endast ja maailmast – millel on olnud märkimisväärne metafüüsiline mõju.

Sjöstedt-Hughesi sõnul peaks psühhiaatrite ja psühholoogide kõrval psühhedeelses teraapias oma roll olema ka filosoofidel. „Kui sulle langeb osaks metafüüsiline kogemus, võib metafüüsika selle tõlgendamisel päris kasulik olla,“ ütleb ta meie tänases intervjuus. Nagu Grof, nii näeb ka tema intensiivistuva keskkonnakriisi sügavamaid põhjusi materialistlikus filosoofias, mis käsitleb loodust inimtegevuse enesestmõistetava taustsüsteemina. „Seetõttu vajab kogu lääne kultuur praegu suurt metafüüsilist pööret,“ ütleb ta usutavalt.

Kommentaarid
Copy