Andres Anvelt: puritaanlus on taas seksikas

Foto: Markus Tamm, fotograaf Enlil Sonn

Puritaanlus on taas seksikas ja seda eriti poliitikas. Antud tekstis ei käsitleks ma seda inimeste käitumismalli, vaid ajaloolise teoloogilise vaatenurga pinnalt. Pigem peegeldab see igipõlist inimeste ja inimgruppide soovis eristuda, kulgeda omasoodu, vahest teistele vastuvoolu, kaasata selleks järgijaid, kujundada võimu ning seeläbi rajada endale isiklik rada entsüklopeedilisse ajalukku.

Esmapilgul võib ju tunduda, et selline väiklane, kohati manipuleeriv käsitlus puritaanlusest on kaugel selle sügavalt religioosse liikumise lähtekohtadest. Puritaani on kujutatud kui range kõlblusega inimest. Ta on küll edasipürgiv indiviid, kuid seejuures vaga ja tagasihoidlik, rangeid reegleid järgiv – ja mis kõige tähtsam – jumalakartlik. Tänapäeval tuleb seda käsitlust, eriti usuleiges Eestis, vaadelda meie ühiskonna arengu poliitilistest aspektidest. Jumalakartuse võiks asendada hirmuga ühiskondliku arvamuse ees.