K, 1.02.2023

Hardo Pajula: sotsialismi viis vaenlast

Hardo Pajula
, EBSi vaba majandusmõtte professor
Hardo Pajula: sotsialismi viis vaenlast
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Andre Taal, fotograaf Enlil Sonn

Sotsialismi viis vaenlast on rahvusvaheline imperialism ning kevad, suvi, sügis, talv. Viimaste aastate uudisvoo taustal on see veneaegne kõnekäänd mulle tihti meelde tulnud. Selle tähelepaneku sügavamatele kihistustele pani mind mõtlema lehe 22. numbris ilmunud intervjuu inglise kirjaniku Paul Kingsnorthiga.

„Praegune ajastu on väga kristlik,“ ütleb Kingsnorth, „kuigi me oleme Kristuse kõrvale jätnud ja ei usu enam Jumalat, on meie põhiväärtused läbi ja läbi kristlikud.“

See kõlab usutavalt. Kui kahekümneaastane nooruk on kasvanud esimesed kaheksateist aastat kristlikus kodus, siis avaldab see talle vormivat mõju kaua pärast seda, kui ta peaks ülikooli esimesel kursusel marksistiks pöörduma. Sama kehtib ka tsivilisatsiooni kohta, mille ajaarvestus algab Kristuse sünnist. Muude asjade kõrval selgitab praeguse ajastu kristlikkus ka üha suuremaid tuure koguvat puritaanlikku hüsteeriat. „Meie ümber toimuv meenutab üha enam Inglise kodusõda, usupuhastust ja Kolmekümneaastast sõda,“ ütles Kingsnorth meie intervjuus.

20. sajandi teise poole ususõjas seisid teineteise vastas progressikiriku kaks leeri, mida me oleme harjunud nimetama sotsialistlikuks (kurjuse impeerium) ja kapitalistlikuks (vaba maailm). Lendavaid autosid lubasid meile mõlemad. Kuivõrd Chrysler osutus Žaporosetsist lennukamaks, pidi sotsialistlik sõjalaager kolmkümmend aastat tagasi pillid kotti panema. Tänane olukord võitjate leeris meenutab üha enam sotsialismisüsteemi agooniat. Loetud kuud tagasi otsiti siin rahvavaenlasi pea sama innukalt kui stalinistlikul Venemaal. Austraallased ei löönud risti ette ka koonduslaagrite ees, Saksamaal jooksid politseinikud ringi kahemeetriste joonlaudadega, Austria valitsus kuulutas ühe kolmandiku oma alamatest „ohuks rahvatervisele“, apartheidirežiimist sai üleöö uus normaalsus.

Aasta tagasi tuli Paul Kingsnorth välja esseega „Vaktsiinimoment: covid, kontroll ja Masin“. „Ma kirjutan siin viimase 18 kuu jooksul välja töötatud autoritaarse kontrolli süsteemist, mille jaoks viirus ja vaktsiin on andnud sobiva ettekäände,“ ütleb ta sissejuhatuses. Mis puutub väitesse covidist kui ettekäändest, siis tsiteerib ta selle toetuseks Maailma Majandusfoorumi asutajat Klaus Schwabi: „Covid on üks maailma viimase 2000 aasta kõige kergemaid pandeemiaid... mille tagajärjed tervisele ja suremusele saavad olema pehmed.“ Iga teise puhul oleks selline seisukohavõtt toonud endaga kaasa YouTube’i keelu, lisab Kingsnorth asjakohaselt. Schwabi arvates (ja siin nõustub temaga ka Kingsnorth) pole viiruse tõelistel ja kestvatel tagajärgedel pistmist mitte haiguse enda, vaid meie reaktsiooniga sellele.

Kingsnorthi Masin on laia tähendusväljaga metafoor. Muuhulgas viitab see globaalsele tehnokraatlikule kontrollisüsteemile, millele viirus täiesti uue käigu sisse lükkas. Kui 2020. aasta kevadel tembeldas korporatiivmeedia kuulujutud vaktsiinipassidest ja kohustuslikust süstimisest jampslikuks konspiratsiooniteooriaks, siis vaevalt aasta hiljem oli nendest saanud tehnokraatliku katekismuse kesksed dogmad. „On selge, et koroonakriisis rakendatud tehnoloogilisi lahendusi hakatakse edaspidi tarvitama teistel eesmärkidel ning seda tehakse ülemaailmses mastaabis,“ ütles Kingsnorth Tähenduse teejuhtidele antud intervjuus.

Nõukogude impeeriumile andis surmahoobi kindralite riigipööre 1991. aasta augustis. Kingsnorth peab kahte koroona-aastat tehnoputšiks, mis andis partei- ja majandusaktiivile suurepärase võimaluse katsetada uusi digitaalse järelenuuskimise ja kontrolli meetmeid, mis olid veel viis aastat tagasi rõhuvale enamikule niinimetatud vaba maailma elanikest täiesti mõeldamatud. Kujutagem korraks ette, mis oleks saanud meie iseseisvuspüüetest, kui NSV Liidu repressiivaparaadil oleksid olnud tänased tehnoloogilised võimalused.

                                                            ...

Et jutt liiga kurvaks ei läheks, siis leidkem lohutust sellest, et kui lehe uus number 21. jaanuaril välja tuleb, on pool talvest läbi. Kevad on juba teistmoodi vaenlane. Asi seegi.

Märksõnad
Tagasi üles