Kaido Kama: masinate maailm

Foto: Andre Taal, foto Kristjan Teederma/Postimees

Üks tuttav lõbus elupõletaja ütles palju aastaid tagasi Tartus välja umbes sellise mõttetera – mis need naised hädaldavad, et tööd on hirmus palju ja mehed köögis ei aita. Mõelgu endale ka sellised masinad välja, mis nende eest töö ära teevad. See pooleldi naljaga öeldud mõte on tänapäeva kontekstis muidugi seksistlik, pole poliitkorrektne ja nii edasi.

Aga ühes asjas pani see elupõletaja kindlasti täppi – masinad mõeldi välja selleks, et nad inimeste eest töö ära teeksid. Täpselt samamoodi defineerivad masinat entsüklopeediad – see on seade, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada. Ja tänaseks on välja mõeldud ka kõikvõimalikud kaasaegsed köögi- ja pesumasinad.

Masinatel põhineb kogu tänapäevane läänelik tehniline tsivilisatsioon, masinad teevad meie eest ära praktiliselt kogu füüsilise töö. Pole ühtegi eluvaldkonda ega kõige lihtsamat tegevust, mis oleks masinatest puutumata. Aga see pole kõikides tsivilisatsioonides niimoodi olnud. Näiteks inkade kõrgkultuur Lõuna-Ameerikas sai hakkama ilma masinateta. Veelgi enam – kõik hiigelimpeeriumi toimimiseks vajalikud asjad tehti ära inimeste lihasjõul, nad ei võtnud isegi ratast kasutusele. Et valitsejate käsud kiiresti impeeriumi ühest otsast teise jõuaksid, raiuti sõnumiviijate jaoks kaljudesse trepid ja läbi kaljude inimesesuurused tunnelid.