Hardo Pajula: neli saadet muusikast

Hardo Pajula
, EBSi vaba majandusmõtte professor
Copy
Foto: Andre Taal

#25 Sfääride muusika

Reinut Tepp ja Taavi-Mats Utt

„Muusikat on peetud ülivõimsaks substantsiks, seda ka filosoofilisel tasandil. Kuni selleni välja, et muusikalist harmooniat on peetud maailmakorra ja planeetide liikumise aluseks,“ ütles Tähenduse teejuhtide 20. numbrile antud intervjuus helilooja Erkki-Sven Tüür. Tõepoolest, muusika on avaldanud moodsa kosmoloogia kujunemisele vormivat mõju. Nii mängis üleminekul keskaegselt maailmapildilt uusaegsele olulist rolli Kepleri kolmas seadus, mille ta avaldas 1619. aastal raamatus „Harmonices mundi“ („Maailma harmooniaõpetus“). Kepler teadis selleks ajaks, et planeedid liiguvad oma orbiitidel erineva kiirusega ja loovad sel kombel iseäralikke helipõiminguid.

See ongi sfääride muusika, mis andis pealkirja Tähenduse teejuhtide 25. vestlusele. Kokkusaamise vahetuks ajendiks oli varajase muusika festival Tallinn feat. Reval.

#60 Jääva jälil

Toomas Siitan ja Tauri Tölpt

Sellele saatele pealkirja andnud kõnekatkend pärineb vestluse 101. minutist: „Muusika on jäävat alati otsinud. Ma arvan, et seda ei ole vaja sõnastada, see on see, mis vibratsioonide maailmas teatud määral materialiseerub. Teatud määral seetõttu, et muusika on ju mingis mõttes kõige immateriaalsem kunst, aga teisalt materialiseerub muusikas justkui materiaalse olemise kõige sügavam alus, algne vibratsioon, mis on heli. Vanad kreeklased sidusid heli ja muusikalise kooskõla kokku kogu universumi ja planeetide liikumisega. Muusika on otsekui materiaalse maailma algollus ja teistpidi ka inimese algolemus,“ selgitas Toomas Siitan.

#70 Noodi kvaliteet

Robert Jürjendal ja Aleksei Saks

Selle saate algtõuke andis ungari muusik Sandor Szabo, kes väitis pärast üht meeldejäävat kontserti, et koos mängivatel muusikutel tekib ühine teadvusväli. Kutsusin seda mõtet stuudiosse edasi arutama kaks pikalt koos musitseerinud sõpra: Robert Jürjendali ja Aleksei Saksa. Ligi kahetunnise vestluse käigus rääkisime lõpuks vist pigem küll loovusest, seda nii üldisemas plaanis, aga eriti muusikas.

„See on tohutult kompleksne nähtus,“ vastas Robert mu küsimuse peale, kuidas ühismusitseerimine käib, „see tähendab eelkõige vastastikust lugupidamist, pauside lugemise oskust... vaikimise oskus on hästi ilus, ja kui seda mõlemalt poolt proportsionaalselt tajutakse, tekib vestlus, mis võib kuhugi viia.“

#137 Kõik vibreerib koos

Andres Mustonen ja Peeter Vähi

„Kogu maailma iidsed müstikud ja nüüdisaegsed teadlased nõustuvad sellega, et kõik vibreerib ja seega tekitab heli. Tiibeti mantraajana traditsioonis, mis on kestnud tänaseni, usutakse, et pühadeks sümboliteks pole mitte ainult sõnad, vaid kõik helid ja tähed. Iga silp annab edasi teatud sagedust,“ kirjutatakse kollektiivi Yang Chenma plaadil „Mother of Sound“.

Need sõnad märkisid maha 137. vestluse üldise suuna. Mantrade kõrval rääkisime ka budismist, muusikast ja teadmiste hankimise erinevatest teedest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles