Aleksander Eeri Laupmaa: õun ja viltune rist

Foto: Andre Taal, fotograaf Steffi Pähn

„Inimestest saavad masinate suguorganid.“

Herbert Marshall McLuhan

Kanada sümbolistlik mõtleja Jonathan Pageau, kellele ma viitasin ka oma esimeses Tähenduse teejuhtide artiklis (TT#8, 4.21), ütles ühes oma loengus, et põhjus, miks Prometheus jumalate poolt karistatud sai, ei olnud mitte see, et tuli ning teadmised tehnoloogia ja tsivilisatsiooni kohta oleks inimestele keelatud, vaid sellepärast, et inimeste ülesanne oli need ise avastada.

Prometheuse tegu oli seega võrdne imikule krediitkaardi ja pumppüssi andmisega – tagajärjeks on olend, kelle võimuses on miski, mille kasutamiseks ta veel valmis ei ole. Karistuseks aheldati Prometheus kalju külge. Iga päev nokkis kotkas tema maksa ning igal öösel kasvas tema maks jälle tagasi.

Vana-Kreeka uskumuste järgi oli maks inimese tungide, ihade ja kirgede kese. Kuidas tollel ajal teati, et maks on ainukene organ, mis ise tagasi kasvab (mis meie teadmistesse jõudis ametlikult 19. sajandil), on juba iseenesest põnev asi, millele mõelda, ning see annab ka füsioloogilise aluse vaimsele truismile, et ükski maine iha pole lõplikult rahuldatav.