intervjuu ⟩ Hardo Pajula intervjuu Tauri Tölptiga: lihaks saanud Logos

Tähenduse teejuhid on koroonaaja laps. Ideeline eostus toimus Elisa Kirjastuse kaasabil, kes tellis minult ülevaate Rupert Sheldrake’i raamatust „Teadus ja vaimne praktika“, mille tõlge oli valminud mõned kuud enne epideemiat. „Antidepressant agnostikutele“ ilmus Elisa Essentsi sarjas 2020. aasta kevadel, ajaleht tuli esimest korda jutuks umbes samal ajal. Rohelise tule saime juuli lõpus ning 18. septembril ilmus Postimehe vahel lehe avanumber. Esikaanel oli poola ärkamisaegse kunstniku Jan Matejko maal „Astronoom Kopernik“. „Me räägime sisuliselt uuest Koperniku mõõtmetega revolutsioonist filosoofias ja ma ei ole kindel, kas see saab juhtuda ilma kataklüsmiliste sündmusteta poliitilises elus,“ ütles esimeses numbris intervjueeritud meediaplatvormi Rebel Wisdom asutaja ja eestvedaja David Fuller.

Avanumbri juhtteema oli paradigma nihe, nii nagu seda mõistavad Matejko, Fuller ja Sheldrake. „Teadus ja vaimne praktika“ ei ole siiski filosoofiaraamat, autor ei püüa kedagi veenda ühe või teise intellektuaalse doktriini õigsuses. Selle asemel tutvustab autor seitset kõikidele religioonidele ühist vaimset harjutust. Dogmaatilisi materialiste ei õnnestu Sheldrake’i sõnul veenda empiiriliste andmete ega abstraktsete argumentidega, selleks on nende maailmavaade liiga sügavale juurdunud. Ellujäämiseks vajaliku meelemuutuse saavad seetõttu endaga kaasa tuua vaid vahetud isiklikud kogemused. „Minu arvates on moodsas maailmas kõige transformatiivsemateks ja levinumateks spirituaalseteks praktikateks meditatsioon ja psühhedeelikumid,“ ütleb Sheldrake vestluses Charles Eisensteiniga, keda ma intervjueerisin lehe teises numbris, mis oli pühendatud meditatsioonile. Järgmise numbri keskseks teemaks oli meel ja selle muutmine ning psühhedeelne renessanss.

Neljas leht oli samuti pühendatud ühele Sheldrake’i raamatus tutvustatud vaimsele praktikale – palverännakule pühapaikadesse. Et see number ilmus jõulukuus, siis vahetasime käiku ja valisime kõik kaasautorid Audru lähedusest. Esimeste koroonanädalate pikad jalutuskäigud poldril, mererannas ja metsas aitasid meil säilitada neil hullumeelsetel nädalatel vaimset tasakaalu ning meie esimene jõulunumber kujutas endast tänuavaldust Audrule ja selle elanikele. Pärast David Fullerit, Charles Eisensteini ja Merlin Sheldrake’i intervjueerisin ma neljandas numbris Audru koduloomuuseumi kauaaegset direktrissi Helgi Rootsi.

Sellega oli jõulupretsedent loodud ja eelmise aasta viimase numbri fookuses oli Eesti kagunurk – Seto- ja Võrumaa. Selline mõte tuli meil pärast paasapäeva Obinitsas, kui me saime osa kohalikust rahvapeost ning tutvusime Kauksi Ülle ja Evar Riitsaarega. 2021. aasta jõulunumbri intervjuu oligi Kauksi Üllega. Juhtteemaks olid sedapuhku piirid. „Setomaal on osa kultuurist de facto maausuline ja de jure õigeusklik. Nii et piiride värk on keeruline – eriti, kui piir käib läbi inimese,“ selgitas Ülle 15. numbri intervjuus „Setu sümbioos“.

Selle aasta jõulunumber jätkab enam-vähem samast kohast, kus me eelmisel korral pooleli jäime, Eesti kagusopi asemel on valgusvihk nüüd kirdenurgal – Ida-Virumaal. See valik sai tehtud veel enne märtsi, kui piiride teema ühtäkki varasemast veelgi olulisemaks muutus. Esialgu oli plaanis ehitada number ida–lääne teljele, ent kujunenud olukorras otsustasime keskenduda vähem polariseeruvale teemale ning pärida jõulude tähenduse järele. Õigeusu küsimus, millest me Ida-Virumaa puhul kuidagi mööda ei saa vaadata, kerkis üles ka selle aasta augustinumbris ilmunud intervjuus inglise kirjaniku ja luuletaja Paul Kingsnorthiga, kes oli astunud mõni aeg tagasi Rumeenia õigeusu kirikusse.

Seetõttu oli mul esialgu plaanis vestelda jõuludest Ida-Virumaalt pärit õigeusu vaimulikuga. Minu üllatuseks selgus aga, et Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) kaugeim eelpost idas asub Jõgevamaal (Vene õigeusu kiriku esindajad jäid arusaadavatel põhjustel mängust välja). Kuivõrd õigeusu temaatika oli mind möödunud aasta jooksul üha rohkem huvitama hakanud, siis pöördusin EAÕK-i Teoloogilise Instituudi juhataja Tauri Tölpti poole, kes on osalenud kolmes Tähenduse teejuhtide saates – #60 „Jääva jälil“, #110 „Kristluse mootor“ ja #124 „Ingellik doktor“, kus tema vestluskaaslasteks olid vastavalt Toomas Siitan, Arne Hiob ja Philippe Jourdan.

Enne jõuluteema juurde asumist tahtsin Taurilt rohkem teada saada õigeusu kiriku ajaloo ning EAÕK-i ning Vene õigeusu kiriku (VÕK) suhete kohta.

                                                            ...